Artikkel

Abiturient Hildegard Kivisaar – Venemaa-Ukraina sõda Hiina vaatepunktist vaadatuna

Hiina Rahvavabariik on suurima rahvaarvuga riik maailmas, omades USA järel tugevaimat poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu maailmas. Viimased kümmekond aastat väldanud Ukraina sõja suhtes on aga superriik jäänud pigem passiivseks. Eelkõige kaldub hiina siiski toetama Venemaad. Vaadates riigi ekspordinumbreid, siis on Hiinal võrreldes USA ja EL-iga Venemaaga palju nõrgemad kaubandussuhted. Mis siis seob Hiinat nii tugevalt Venemaaga ja mis ohtu näeb riik toimuvas enesele, kui Venemaa peaks sõja kaotama?

Suurim kahe riigi ühendaja on kindlasti ideoloogia. Totalitaarsete riikide juhtidel, kus rahva enamusel puudub võim, on tänapäeva infoajastul üha raskem kontrolli enda käes hoida: ühes riigis režiimi kukutamisel võivad olla suured tagajärjed ka teistes sarnase ideoloogiaga riikides. Ukraina sõda on mõjunud Venemaale laastavalt ja sõdurite madal motiveeritus võib kulmineeruda pettunud ja vihaste kodanike ülestõusuga, kui sõjas edu ei saavutata. Venemaal toimuvates potentsiaalsetes protestides juhtide vastu näeb Hiina Kommunistlik Partei ohtu ka oma võimule ja peale Hong Kongis toimunut püütakse seda iga hinna eest vältida.

Teiseks on Euroopas piiride nihutamine Hiinale igati kasulik, sest see annab riigile õigustuse midagi sarnast ka Taiwaniga teha. Venemaa on siiani Ukrainas okupeeritud aladel loonud kaks rahvavabariiki: Donetski ja Luganski. Neid „riike“ pole rahvusvaheliselt tunnustatud ja tegemist on ilmselge Venemaa propagandaga oma sissetungi õigustamiseks. Rahvusvahelist tunnustust otsiv väike saareriik Taiwan on Hiinale aastaid pinnuks silmas olnud ja mulle tundub, et Hiinal oleks tunduvalt lihtsam sama ettekäändega autonoomne Taiwan endaga taasliita, kui Venemaa on selleks tee sillutanud ja nn rahvavabariigid endaga liitnud.

Kuueteistkümnes Ameerika president Lincoln on öelnud: „Sõber on see, kellega sul on ühine vaenlane.“ On näha, et antud tsitaat kehtib suurepäraselt Hiina ja Venemaa suhetes. Ühine ja väga mõjuvõimas vaenlane on mõlemal demokraatia suunanäitaja Ameerika Ühendriigid. Venemaa silmis on USA suurim julgeolekuoht NATO näol, kuhu kuuluvad enamus Euroopa riike ja mis teeb Venemaal väga keeruliseks oma valduste laiendamise. Hiina seevastu himustab omale maailmaliidri positsiooni ja ülemvõimu kolmandates riikides, konkureerides selle nimel pidevalt Ameerikaga. Kui Venemaa peaks sõja kaotama, siis oleks läänelik demokraatia võitnud ja USA juhtiv positsioon tugevneks maailmas veelgi.

HRV ja Venemaa suurim ühendaja on sarnane välispoliitiline ambitsioon: pidev ekspansioon ja ühine vaenlane – demokraatia. Ukraina sõda on ideoloogiline sõda lääne demokraatia ja totalitarismi vahel ning selles peitub ka põhjus, miks kaldub Hiina Venemaad toetama. Kahe riigi võimusüsteem erineb totaalselt meie omast ning tuleb mõista, et need riigid on valmis oma väärtusi iga hinna eest kaitsma, olgugi, et palju kasumlikum oleks teisiti toimida. Juba 1928. aastal kirjutas Virgina Woolf „Orlandos“, et ükski kirg pole inimsüdames tugevam kui soov panna teised uskuma sedasama, mida usub tema.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga