Artikkel

Abiturient Karl Marten – Haridusmaastiku probleemidele on vaid üks õige lahendus

Ühiskonna moodustavad inimesed. Vastavalt elanikkonna harituse tasemele areneb ka riik.  Ilma kvaliteetsete pedagoogideta ei ole võimalik luua riigile ja ühiskonnale tugevat vundamenti, millele ülejäänu ehitada. On iseenesest mõistetav, et haritud inimesed peavad olema ühiskonnas väärtustatud ja sellest tingitult ka kõrgemalt tasutatud. Alamakstud on just õpetajad, kes rajavad aluse edukale tulevikule. 2023. aastal vaatame Eesti haridusmaastikul otsa mitmetele õpetajaskonnaga seotud probleemidele: palk, järelkasv, motivatsioon jt. 

Õpetaja töö on üks olulisemaid ameteid ühiskonnas – sarnaselt arstidele, poliitikutele või juristidele – ilma kelleta meie riik lakkaks toimimast. Ent kahjuks pole pedagoogide töötasu isegi mitte võrreldav arstide või poliitikute omadega. Alustavad juristid saavad ju ka alla keskmise palka! Jah, kuid vastupidiselt õpetajatele on neil karjääriredel – staažiga jurist teenib kordades rohkem kui keskmine Eesti inimene. Töötasu peab olema korrelatsioonis panusega, kuid kahjuks ei kajastu see loogiline mõttekäik õpetaja töös: õpetajatel puudub karjääriredel. 20aastane õpetaja teenib võrdväärselt pedagoogiga, kes on noori harinud aastakümneid.

Täiskoormusel töötava Eesti õpetaja alampalk on 2023. aastal 1749 eurot, töötasu netopalgana on 1400 eurot. Ainuke viis kõrgemat palka teenida on teha suurel määral ületunde. Näiteks saada klassijuhatajaks, õppealajuhatajaks või täita koolis muid lisaülesandeid. Kõik need tegevused lisavad aga õpetaja töönädalasse suuresti töötunde juurde. Iseenesestmõistetavalt tahavad ka õpetajad elada normaalset elu, seega lepitakse suurema koormusega. Tagajärjed on aga karmid – ületöötamine ei ole jätkusuutlik. Veel viimased töötavad õpetajad – kiiresti vananev õpetajaskond – põlevad läbi ning jätavad ameti maha. Sama olukord on ka nooremate alustavate pedagoogidega: iga kolmas lahkub töölt esimese kolme aasta jooksul. Kokku lahkub iga-aastaselt Eestis koolidest 1500 õpetajat.

Antud murekohad kirjeldavad hetke õpetajate seisu, kuid kahjuks ootab meid põrgu veel ees. Õpetajaskond vananeb kiiresti ning tulevik ei tõota head. Kolmandas kooliastmes on meie õpetajatest 53,7% 50aastased või vanemad. Eesti Vabariik on kolmas kõige vanemate õpetajatega riik… . Samuti suureneb ülikoolides iga-aastaselt täitumata kohtade arv just õpetaja erialadel – noored ei näe oma tuleviku koolis klassi ees. Miks peaks noor inimene 21. sajandile omase vaba töökultuuriga omandama kaks kraadi ja lukustama end klassi ette vaid 1400 euro eest kuus? Kuigi raha ei ole kõige tähtsam elus, on kõigil vaja arveid maksta ja söök lauale tuua. Paraku on magistrikraadiga inimestele aga palju ahvatlevamaid pakkumisi kui 1400 eurot kuus. Üks suurimaid haridusmaastiku probleeme on järelkasvu puudumine. Kui nii edasi, pole varsti klasside ette enam kvalifitseeritud õpetajaid kuskilt võtta.

Eesti Vabariigi edukaks tulevikuks on hädavajalik garanteerida õpetajaskonna pidev järelkasv, kvalifikatsioon ja motivatsioon. 2023. aastal maadleme mitme probleemiga haridusmaastikul ning aeg on neid lahendama hakata. Esimene samm kõikide murekohtadega tegelemiseks on sama. Õpetaja ametikoha atraktiivsemaks muutmiseks, järelkasvu suurendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks ning läbipõlemise vähendamiseks on tarvis tõsta õpetajate töötasu. 

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Lisa kommentaar