ArtikkelUncategorized

Abiturient Karl Marten – Venemaa olümpiamängudele lubamine on tehtud vea kordamine

Kahekümne neljandal veebruaril 2022. aastal alustas Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.  Tänaseks, 2023. aasta detsembriks, on sõda kestnud praktiliselt kaks aastat ning võtnud mitmeid pöördeid. 8. detsembril 2023. aastal võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) vastu otsuse lubada agressorriigid Venemaa ja Valgevene osalema 2024. aastal Pariisis toimuvatele olümpiamängudele. 

Tihti nenditakse, et kultuur ja sport ei ole seotud poliitikaga, kuid kahjuks ei vasta see tõele. Muusikud, kirjanikud, sportlased ja teised esindavad tahtlikult või tahtmatult oma kodumaad. Tihti kasutavad riigid kultuuriväljundeid nagu muusika või kirjandus, et esitleda oma väärtusi, ideaale ning köita ülemaailmset tähelepanu või poolehoidu. Sama kehtib ka spordis: rahvusvahelised spordisündmused on platvormiks riikidele, et näidata oma võimekust või saada rahvusvahelist prestiiži. Samuti tugevdab hea sooritus võistlustel rahva moraali ning aitab kaasa veel ühtsema ühtekuuluvustunde ja rahvusliku identiteedi kujunemisele. Kuigi 2024. aastal lubatakse olümpiale Vene sportlased neutraalse lipu all (s.t, et Venemaad nad n-ö esindada ei saa), teavad endiselt nii venelased kui ülejäänud maailm, kes antud sportlased on ja mis riiki nad tegelikult esindavad, isegi kui visuaalselt valgesinipunast näha ei ole.

Ajalugu kordab ennast ja loll ei õpi oma vigadest. Paraku vahetuvad riigimehed pidevalt noorematega välja, kes unustavad, mis varem juhtunud on. Nii jõuamegi iga natukese aja tagant samasse punkti tagasi. Peale esimest maailmasõda rakendasid võitjariigid kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes karmi karistuspoliitikat, mida nimetatakse Versailles’ süsteemiks. Kõige radikaalsem oli Prantsusmaa, kes soovis Saksamaa hävitada nii, et ta kunagi enam Prantsusmaale kallale ei saaks tungida. Paraku näitas aeg aga teisiti… Juba aastakümnend hiljem, 1930. aastatel, oli Versailles’ süsteem kiiresti lagunemas. Seisukohad muutusid ning võitjariigid (eelkõige Suurbritannia ja Prantsusmaa) hakkasid rakendama järelandmispoliitikat, tulles pidevalt Saksamaa soovidele vastu. Nende eesmärk oli üritada vältida uut suurt konflikti ja sõja puhkemist. Radikaalne karistamine muutus aastatega nii pehmeks lepitamiseks, et juba 1936. aastal toimusid Berliinis suveolümpiamängud. Saksamaa jaoks oli olümpiamängude korraldamine osa natsionaalsotsialistliku režiimi propagandast, mis näitas Saksamaad kui rahvusvaheliselt aktsepteeritavat ja arenenud riiki.

See oli Adolf Hitleri võimalus reklaamida natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ning näidata Saksamaad eduka ja rahumeelse riigina. Vaatamata mitmete riikide algsetele plaanidele boikoteerida sakslasi ja mitte osaleda, kujunes lõplik boikott nõrgaks ja paljud otsustasid ikkagi olümpiamängudele oma sportlased välja panna. Kõik pigistasid silma kinni juutide tagakiusamisega ja inimõiguste rikkumisega. Teatavasti lõppes selline lollus teise maailmasõjaga. Tagajärjed olid rängad… Nii räige kui see ka ei tundu, toimub sama asi 2023. aastal otse meie silme all. Sõja alguses käsitleme Venemaad kui agressorit ja elajat, aga juba kaks aastat hiljem unustame kõik Venemaa brutaalsed teod ning lubame tal rahulikult Lääne kultuuriruumi tagasi imbuda. Kui alustame olümpiamängudest, kas lõpetame Ukraina abistamisest loobumisega? 

Kahekümne esimese sajandi inimesed peaksid olema piisavalt intelligentsed, et mõista: sõda ja vägivald peavad olema täielikult taunitud. Justnimelt täielikult, sest kui anname näpu, võtab Venemaa terve käe. Vahet ei ole, kas lubame neil võistelda olümpiamängudel või taastame kaubandussidemed – mõlemasse tuleb suhtuda täieliku konservatiivsusega. Kui nii jätkame on agressorriik varsti meie põues. Aeg on vaadata tagasi minevikku ja õppida vigadest, mida tegid meie esivanemad, et meie neid ei kordaks. 

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga