Artikkel

Abiturient – Kuidas päästa Eesti kõrgharidust?

Eesti on väikese rahvaarvuga ja mitte kuigi rikas riik Euroopas, mistõttu üks põhilisi võimalusi teiste suuremate lääneriikidega võrdväärsele tasemele jõudmiseks või sellel püsimiseks on kõrge haridustase ja selle kättesaadavus kõigile. Heal tasemel eestikeelne kõrgharidus ja  selle ligipääsetavus on äärmiselt olulised, kuid praegu on kõrgharidus niivõrd alarahastatud, et kannatama võib hakata selle kvaliteet. Ka viimased lisaraha suunamised kõrgharidust kriisist tegelikkuses ei päästa. Kuidas hoida hariduse kvaliteeti ja päästa kõrgharidus alarahastatusest?

Üheks kõrghariduse rahastamise võimaluseks oleks selle tasuliseks muutmine. Nii saaks kõrgharidus vajaliku rahastuse, et säiliks erialade ja valikainete rohkus ning kõrge tase. Praegu on rahapuuduse tõttu vähendatud ka vastuvõetavate tudengite arvu ehk on vähenenud üldine ligipääsetavus kõrgharidusele. Ülikooli tasuliseks muutes saaks õppekohtade arvu suurendada ja nii kõrgharidust suuremale hulgale kättesaadavaks muuta ilma, et see seetõttu kvaliteedilt kannataks. Samas tuleks õppemaksu kehtestamisel teha suured muudatused toetuste ja õppelaenude süsteemis, et ei kaoks kõrghariduse omandamise võimalus majanduslikult vähemkindlustatud inimeste seas. Näiteks Hollandis kehtib kõigil erialadel sama õppemaks ja võimalik õppelaen on tunduvalt  suurem ja väiksema intressiga. Sealne kõrgharidus on heal tasemel ning õppemaksu saab ära maksta õppelaenust, saades selle raha eest ka ära elatud. Seega lahendaks kõrghariduse tasuliseks muutmine praegu valitseva rahapuuduse, tõstaks kvaliteeti ja vastuvõetavate tudengite arvu ehk kasvaks kõrgharidusega isikute arv.

Paljude jaoks muutuks aga õppemaks tõsiseks takistuseks kõrghariduse omandamisel. Seega oleks teiseks variandiks kõrghariduse jätkuv riiklik rahastamine, aga tunduvalt suuremates summades kui seda praegu tehakse. Sellel juhul välditakse sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemist, säiliks tasuta kõrghariduse omandamise privileeg ja selle kättesaadavus igale inimesele, kes vajalikku vaimset võimekust omab. Samuti püsiks madalam õppimise kõrvalt töötajate osakaal ehk tudengid saaksid paremini õppetööle keskenduda. Tasuta kõrghariduse puhul ei suureneks välismaale õppima minejate hulk, sest kodumaisel kõrgharidusel oleks välismaise ees veel selge eelis. Kõrghariduse riiklik rahastamine lahendaks rahapuuduse probleemi, säiliks tasuta kõrgharidus ja selle ligipääsetavus, samal ajal välditakse aga sotsiaalse ebavõrdsuse ja välismaale õppima minejate osakaalu suurenemist.  

Järeldada võib, et Eesti kõrgharidus vajab lisarahastust, et säiliks selle kvaliteet – seda probleemi ei lahenda ajutised ja mittetäielikud lahendused. Ma leian, et kuigi praegu liigub kõrgharidus järjest õppemaksu kehtestamise poole, oleks riikliku rahastuse suurendamine siiski parem, sest välditakse sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemist, säiliks heal tasemel kõrghariduse ligipääsetavus ning väiksem välismaale õppima minejate osakaal. Kui kõrghariduse maksustamine muutuks vältimatuks, tuleks kõigile erialadele kehtestada võrdne suhteliselt madal õppemaks ning põhjalikult ümber teha toetuste ja õppelaenu süsteem. Kõrghariduse puudulik rahastamine on tõsine probleem, mille eiramisel  on negatiivne mõju kogu Eestile, selle arengule ja riigi edukusele maailmas.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga