ArtikkelUncategorized

Abiturient – Kuidas suurendada eesti keele oskust Eesti venekeelse elanikkonna seas?

Eestis elab võrdlemisi suur vene kogukond, kelle seast arvestatav hulk ei räägi eesti keelt üldse või teeb seda väga algelisel tasemel. Need inimesed elavad ja töötavad Eesti Vabariigis, kuid viibivad enamasti samaaegselt täiesti erinevas kultuuri- ja inforuumis, mis süvendab aina selle ühiskonnagrupi isoleeritust. Seega kuidas lahendada probleemi, mis on aktuaalne olnud juba aastakümneid – mida peaks tegema, et eesti venelased õpiksid ära eesti keele?

Esimeseks sammuks eesti keele oskuse suurendamiseks oleks eestikeelne haridus. Eestikeelne haridus peaks riigikoolides olema kohustuslik, sest ainult nii saadakse keel lõppkokkuvõttes päriselt selgeks. Vene emakeelega lastele peaks olema piisavalt palju kohti keelekümblusklassidesse, kus toimub intensiivne keeleõpe ja ka teised tunnid viiakse läbi eesti keeles. Eestis tuleks maksimaalselt panustada just hariduse eestikeelseks muutmisesse ning selleks vajalike inimeste koolitamisesse. Õnneks on nüüdseks eestikeelsele haridusele üleminek ka ära otsustatud

Praegu on osades eluvaldkondades võimalik hakkama saada ilma igasuguse eesti keele oskuseta ning paljudel ametikohtadel töötavad inimesed ei oma isegi nõuetele vastavat keeleoskust. Rohkem tuleks kontrollida, et  eri ametitele määratud keelenormid oleksid täidetud ja igapäevases elus jääks esmaseks suhtluskeeleks siiski eesti keel. Noorteni peaks jõudma sõnum, et keeleoskus annab võimaluse omandada palju kõrgemal tasemel haridust ning tagab paremad ja laiemad võimalused tööturul – praegu seab eesti keele mitteoskamine siiski töö otsimisel ette kindlad piirid. Seega tuleks näidata, et Eestis on keeleoskus vajalik ja kasulik ning kontrollida, et seaduses sätestatud keelenorme ka järgitaks

Vene keele kõnelejad saavad tihtipeale negatiivsete kommentaaride osaliseks, kui nad keelt ei valda või räägivad seda vigaselt. Sellistel juhtudel tuleks suhtuda mõistvamalt ning julgustada neid kasutama sedagi keeleoskust, mis on juba omandanud. Pea igale Eestis elavale venelasele on osaks saanud solvangud vaid tema päritolust tulenevalt – see ainult suurendab nende eraldatust riigis ning vähendab soovi sulanduda ja selgeks õppida kohalik keel. Seega, et parandada eesti keele oskust vene elanikkonna seas tuleks neisse suhtuda mõistvamalt, hõlbustada keele praktiseerimist ja mitte kedagi keeleoskamatuse tõttu hukka mõista, sest see suurendab keeleruumide vahel olevat lõhet veelgi.

Järeldada saab, et Eesti venekeelse elanikkonna seas eesti keele oskamise osakaalu suurendamiseks tuleks kooliharidus muuta täielikult eestikeelseks ning panustada selleks vajalike spetsialistide koolitamisesse. Rohkem tuleks rõhku panna keeleoskuse kasulikkuse näitamisele ja võimalustele, mis see endaga kaasa toob. Selleks, et ühiskond oleks ühtne ja viibiks samas kultuuri- ja inforuumis ei pea panustama aga mitte ainult eesti venelased austades meie riigi kultuuri ja ajalugu vaid ka eestlased ise, kes peavad suhtuma vene rahvusest isikutesse eelarvamusteta ja muutma omalt poolt integratsioon võimalikuks.

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Lisa kommentaar