Admiral Vladimirski seitse sõpra
Admiral Vladimirski on saanud oma nime Jevgeni Ivanovitš Tšubakovi järgi. Tšubakov oli Vene Keisririigi laevastiku mereväeohvitser ja Hüdrograafiateenistuse juht, kes spetsialiseerus okeanograafilistele uuringutele.
Vladimirski valmis 1973. aastal Poolas, Szczecini linnas. Tema veeskamine toimus samas väikelinnas Nõukogude Liidu merenduse heale tavale kohaselt. Vladimirski kaheksaliikmeline perekond oli Nõukogude Liidu mõistes võrdlemisi prestiižne. Pereisa, Stocznia Szczecińska, oli NL idabloki riikide laevatehaste üks lipulaevu, ema aga tegev NL sõjalises administratsioonis. Vladimirskil oli veel viis sõsarat: Krõlov, Sobolev, Kruzenštern, Demin ja Krupski, kellede nooruspõlv möödus merendusega vahetult kokku puutudes. Nooruspõlv ja teenistuskäik olid Vladimirski jaoks seotud enamjaolt teadus- ja militaarvaldkonnaga. Tema sants algas kahekümnendates eluaastates NSV Liidu sõjaväelaevastikus okeanograafilistele uuringutele keskendumisega.
Ühtlasi kannab nimetus ka kultuurilist ning ajaloolist kaalu, sest Tšubakovi juhtimisel teostati esimesed laiamahulised mereuuringud ning piirkondlikku kaardistamist Arktika ja Antarktikas. Eelmainitu aitas parandada nii navigatsiooni kui ka üldist arusaamist meredest.
Vähe on teada tema mereuuringute spetsiifikast, kuid oskuste ja teadmiste poolest on spekuleeritud, et ta suudab uurimistel keskenduda nii füüsikalisele kui ka geoloogilisele okeanograafiale, e teisisõnu on tema võimekuses ookeani ja atmosfääri vastastikmõju uurimine ning merealuse põhjalik ja süstemaatiline kaardistamine. Soorituste poolest Vladimirski teiste taustal silma ei paistnud. Samuti jäi ta uuringute võimekuse poolest teiste omasuguste hulgas keskpäraseks. Teenistusele järgnenud aastakümnetel oli ta tööalaselt tegev vahelduva aktiivsusega ning teadusuuringutesse panustas võrdlemisi vähe. Niisamuti ei paista silma ka tema spetsifikatsioonid 25 000. kilomeetri läbitavuse, 19. sõlmeni küündiva kiiruse ja 10 000 tonnini ulatuva kandevõime kohta.
Relvastatud meeskond, kõrgtasemel tehnika ja varustus, laiema tegevustiku varjamine ja teekondade sihilik maskeerimine, ühtlasi ka teiste riikide veealuse- ja pealse taristu huviorbiiti seadmine on aga vastuolus sissejuhatuses välja tooduga. Nimetatule tuginedes saab kahtluse alla seada ka laeva n-ö tavapärasuse ning sellest omakorda tuletada, et Admiral Vladimirski puhul ei ole tegemist teadusekspeditsiooni lipu all seilava uurimislaevaga, vaid ennekõike militaaroperatsiooni täitva alusega. Laeval olevate meeskonnaliikmete varustuses on tõendatud relvastuse, lahingvarustuse ja professionaalse fototehnika olemasolu. Videojäädvustusele on jäänud teiste riikide majandus- ja territoriaalvetes seilava laeva isikkoosseis, kes seab kõrvaliste aluste lähenedes nähtavale automaatrelvad ja asetab ennast kaitsehoiakusse. Avalikult kantakse relvastust, mis kuulub muuhulgas Venemaa Föderatsiooni sõjatööstuste ühtede viimaste väljalasete hulka. Teadusuuringuid teostava aluse pardal olev relvastus kannab selget tähendust ning on indikatsioon tavapärase töökorralduse puudumisest ja kõrgendatud ohuteadlikkusest. Eelneva juures tuleb aga teadvustada nii piirkondlikku kui ka ajalist konteksti, sest valdavalt on laeva teekond läbinud teiste riikide territoriaalmeresid ning seda ennekõike rahuaegses keskkonnas. Täiendavalt on pardal olevate isikute puhul üksikute eranditega kaetud näopiirkond nii maskide kui ka teiste varjevahenditega, mis omakorda viitab sellele, et identiteeti varjatakse sihilikult ning süstemaatiliselt. Erandiks on laeval tavameeskond, kes täidab tavapäraseid ülesandeid ning kelle puhul ei ole isiku varjamine vajalik. Niisamuti on isikkonna valduses kinnitatud professionaalse fototehnika olemasolu. Visuaalse materjali, sh maismaa- ja mereobjektide kõrgetasemeliseks jäädvustamiseks vajaliku varustuse ja tehnoloogia olemasolu on uurimislaeva pardal küll tavapärane, kuid laeva uurimisvaldkonda – okeanograafia, eelkõige veealused uuringud – ja eelpool väljatoodut arvesse võttes on tegemist teabekogumise võimekust suurendavate lahendustega. Väljatoodust selgub, et tegevus Admiral Vladimirski pardal on relvastatud, väliste sekkujate eest varjatud ning tõenäoliselt ka varustatud visuaalluure jaoks vajalike elementidega.
Meeskonna ja varustuse taustal tuleb ülevaate saamiseks peatuda ka laeval endal ja tema tegevusel. Aluse visuaalse kontrolli käigus on tuvastatud kolm eripära: antennide ja sidepidamisvahendite koguarv, kõrgtasemel tehnoloogia rohkus ning laeva üldine korrasolek ja merekõlbulikkus. Uurimislaeva sidevõimekuse arendamisele ja parandustöödele on aasta-aastalt enam tähelepanu pööratud. Viimase puhul aga avaandmed puuduvad ning seetõttu jääb laeva visuaalset korrasolekut puudutav tõdemus vaid empiiriliseks. Antennide koguarv on nii mast-, suund- kui satelliitantenne arvesse võttes järjepidevalt kasvanud. Sidevõimekuse ja üldise korrasoleku parendamise kasuks räägib ka tõsiasi, et Admiral Vladimirski on ainus kuuest sissejuhatuses mainitud sõsarlaevast, mida ei ole kasutusest maha võetud. Sama projekti alusel ehitatud viis laeva lõpetasid sõitmise ajavahemikus 1995-2004. Vladimirskit on seevastu pidevalt uuendatud nii uute tehnoloogiate kui vahelduva meeskonnaga. Nähtaval olevate HF, VHF, satelliitantennide- ja terminalide ning asukohastamise antennide võimekust kokku võttes on Admiral Vladimirskil olemas krüpteeringuga sidevõimekus nii lähi-, kaug- kui satelliitsideks. Lisaks, nimetatud seadmed tagavad ka üldplaanis laiapindse signaalluurevõimekuse.
Vladimirski ei ole järginud ka uurimislaevale kohaseid protseduure: selle transponder ehk automaatne tuvastussüsteem on olnud varasemate sõitude ajal välja lülitatud. Vaikne eeter ja asukoha teatamata jätmine lähevad aga vastuollu nii rahvusvaheliste kui ka riikide sätestatud merereeglite ja -tavadega. Ainuüksi militaaralustel ei ole seilates aktiivse tuvastussüsteemi nõuet. Seejuures on laev aga kasutanud uurimislaeva lipu all seilates Venemaa Balti laevastiku raadiosagedusi ja asukohapõhist tuvastust. Säärase seadistuse ja ulatusega sidelahendus, mida täiendavad kogutud andmed raadioside profiili, marsruudi ja merendustavade järgimise kohta on ilminguks varjatud teabekogumisele orienteeritud ülesande täitmisele. Edasiarendusena võib hübriidoperatsioonide kõrval pidada luuretegevust lähitulevikulises perspektiivis ka eesmärgiks omaette, kuid on ilmne, et säärasest tegevusest alustamine on lähtepunktiks julgeolekukeskkonna ümbermängimisel ja sõjalis-strateegilise eelise saavutamisel.
Admiral Vladimirski tegevuse analüüsimise järgselt tuleb ka kaasata tema teekondasid puudutav andmestik. Vaatamata sellele, et laev on enda tegevust aktiivselt varjanud, on õnnestunud tema asukohateadete põhjal kaardistada nii teekond kui ka võimalikud huvipunktid. Järgnevalt keskendutaksegi nendele.
Merealused sidekaablid
15NOV2022 Vladimirski oli paiknenud kümmekonna kilomeetri kaugusele Ühendkuningriigi idarannikust ning ennast 54ks tunniks sidevaikusesse seadnud. Selle ajavahemiku vältel jäi laeva asukohast paari-kolmekümne kilomeetri kaugusele Ühendkuningriiki ja Norrat ühendavast Tampnet avamerekaablite võrgust. Kaabel ühendab taastuvenergia avamere tuulepargid merepõhjas olevate põhikaablitega.
20NOV2022 Seagreen meretuulepargi elektritaristu läheduses viibimine.
22NOV2022 Kattegati väina läbides muutis Vladimirski mitu korda suunda ja järgis Global Connect (GC) merekaabli asukohas ebakorrapärast marsruuti. Edasine teekond kopeeris tõenäoliselt idasuunaliselt GC kolmanda kaabli trassi. Sarnast teekonda liikus alus ka kolm päeva hiljem. Global Connect kolm on Skandinaavia ja Euroopa riikide vahel kanaliks, mida kasutab peamiselt tehnoloogiatööstus.
3DETS2022 Ajavahemikus 3-5. detsember on Admiral Vladimirski asunud peale tavapärast teekonda teostama juhuslikke manöövreid Gotlandi saare ja Läti vahelises piirkonnas. See kattub GC kaabli juures toimunuga. Gotlandi ja Läti vahel on merealuste kaablite kontsentratsioon märkimisväärne. Olulisemateks võib pidada selles regioonis C-Lion 1, BCS Ida-Lääs ja Rootsi-Läti vahelist ühendust. C-Lion 1 on Soomet ja Saksamaad ühendav sidekanal, mis on ainus Põhja- ja Kesk-Euroopa vaheliseks sidelüliks. Ühtlasi panustab C-Lion 1 ka Euroopa Liidu ühtse turu toimimisse.
Meretuulepargid
17NOV2022 Sidevaikuse perioodi ajal oli laev ka Greater Gabbardi ja Anglia tuuleparkide vahetusläheduses. Veel ehituses Anglia tuuleenergia keskus peaks koos Greater Gabbardi kaasabiga toetama ehitusperioodi lõpuks pea kaht miljonit majapidamist. Ühtlasi on samas piirkonnas ka ehitusjärgus energiataristu projekte, mille vahetu kaardistamine annaks esmase ülevaate ka võimalike kaablite ja merealuse taristu kohta.
20NOV2022 Järgnevatel päevadel oli laev liikunud ka Seagreen meretuulepargi läheduses.
Naftaplatvormid
21NOV2022 Siri naftaplatvormi vahetuslähedusest läbiseilamine võimaldas Vladimirskil kaardistada ka Euroopa Liidu alternatiivseid energiaallikaid. Norra naftaplatvorm on võrdlemisi uus ning täieliku töövõimsuse saavutanud alles 2010. aastal. Sääraste objektide vastu huvi tundmine ja nende kohta visuaalse teabe kogumine suurendab seejuures ka Venemaa julgeolekulist tagatist.
Balticconnector, Rootsi-Eesti ja Soome-Eesti sidekaabel
APR2023 Admiral Vladimirski on sisse lülitatud transponderiga liikunud 2023. aastal nii Läänemerel kui Soome lahel. Peamiseks trassiks on olnud Kaliningrad-Peterburg.
JUN-SEPT2023 Satelliidipiltidest järeldub, et Admiral Vladimirski viibis ka 2023. aasta juunis, augustis ja septembris Balticconnectori vahetus läheduses. Kui varasemased kaardistamised põhinevad laeva transponderi edastataval informatsioonil, siis juunikuise teekonna teave tuleb laeva raadioside ja teiste meetodite abil positsioneerimisest. Sarnaselt 2022. aasta lõpus Läänemere ja Ühendkuningriigi majandusvete seiramisele on ühtlasi 2023. aasta juunis laeva transponder välja lülitatud.
Oktoobrikuu alguses tekkis tõrge Soome-Eesti maagaasi ülekandel Balticconnector, hilisem selgus, et gaasitoru on purunenud väliste jõudude toimel. Ligikaudu samal ajal purunes tõenäoliselt ka Soome-Eesti vaheline kaabel. Balticconnectori purunemine on toimunud Soome majandusvööndis, Elisa kaabli puhul aga Eesti majandusvetes. Rootsi-Eesti sidekaablis tekkis umbkaudu samal ajaperioodil läbilaskevõimes langus, kuid seda ei seostata otseselt kaheksanda oktoobri öösel toimunuga. Eesti merealune sideühendus Soome ja Rootsiga on käesolevaks hetkeks parandatud, kuid uurimine nende purunemise osas on alles käimas.
Arsenal
Admiral Vladimirski ei ole ainus Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastiku alus, mis oma tegevuselt ei vasta uurimislaevade sõidumustritele ega tegevusele. Sidekaablite ja veealuse taristu kaardistamise juures on alused süstemaatiliselt esinenud ka NATO ja tema liikmesriikide ühisõppustel. Laiemalt on mereliiklust analüüsides kaardistatud pea poolsada Venemaa lipu all seilavat laeva, mis kattuvad osaliselt või täielikult Admiral Vladimirski eripäradega.