Artikkel

Ants Erik Nõmper – Abistatud enesetapust

Selle aasta jooksul on Eestis taas aktuaalseks tõusnud elust väärikalt lahkumise teema. Seda sellepärast, et umbes kuu aja jooksul pakkus Paul Tammert Eestis abistatud enesetapu teenust. Kui aga üks tema abistatud enesetapp ebaõnnestus ning kohale kutsuti politsei ja kiirabi, hakkas asja uurima prokuratuur ning esitas 15. augustil Tammertile kahtlustuse kuriteo toimepanemises.

Eutanaasia on surma kiirendamine ja kergendamine raske ravimatu haiguse või vanadusnõrkuse korral. Kusjuures on oluline märkida, et kiirendajaks ja kergendajaks on keegi teine isik, mitte surija ise. Eutanaasia jaguneb kaheks: aktiivne ja passiivne eutanaasia. Aktiivse eutanaasia korral aitab arst patsiendi surmale kaasa mõne valutult surmava aine manustamisega. Passiivse eutanaasia korral lihtsalt lõpetatakse haiguse ravi ja tegeletakse vaid valu leevendamisega, misläbi on patsiendi surm kiirem ja vähem ebameeldiv. Passiivne eutanaasia on Eestis lubatud, aktiivne mitte. Aktiivne eutanaasia on Eestis käsitatav kui tahtlik tapmine.

Hoopiski reguleerimata on Eestis aga abistatud enesetapp, s.t enesetapp, mida võimaldavad tingimused valmistas ette keegi teine isik, kuid mille puhul viimase ja ennast surmava liigutuse peab patsient tegema ise (vajutama nuppu, võtma tableti vms). Kuna selline tegevus Eestis reguleeritud pole, oli vaid aja küsimus, millal keegi, hetkel siis Paul Tammert, asja ette võtab ja abistatud suitsiidi teenust pakkuma hakkab. Selline „isetegevus“ ei ole kindlasti lahendus, mida me ühiskonnana tahame.

Kuid miks üldse peaks keegi vabatahtlikult oma elu lõpetama? Enesetapp sooritatakse üldjuhul siis, kui elamise positiivsed küljed ei kaalu enam üles sellega kaasnevaid piinu. Selle otsuse oma elutahte kohta saab iga inimene teha vaid ise. Kuna tänapäeva meditsiin ja psühholoogia on niivõrd kõrgelt arenenud, suudetakse piisava hoolega peaaegu alati muuta inimese elu elamisvääriliseks. Peamiselt just eelmainitu ning ka usuliste traditsioonide tõttu on nii abistatud kui abistamata suitsiid tänapäeva ühiskonnas taunitav.

Kuid usul põhinev mõtteviis hakkab aeguma. Näiteks on aktiivne eutanaasia ja abistatud enesetapp legaalsed kõrgelt arenenud liberaalsetes riikides nagu Holland ja Belgia. See annab inimesele võimaluse surra väärikalt siis, kui talle tundub selleks õige aeg. Nagu teistes olulistes eluotsustes, peaks inimestel olema õigus otsustada ka oma elu lõpetamise üle, kui see on tehtud informeeritud ja vaba valikuna. Ei tundu õigena sundida inimest veetma oma elu lõppu piinades, kui surm on üsna pea nii või naa tulemas.

Oluline on aga, et tegemist oleks inimese vaba otsusega. Surmava haiguse diagnoosi peaksid üle vaatama mitmed eksperdid ning ka kinnitama, et elukvaliteedi parandamiseks pole võimalik enam midagi teha. Isik ei tohiks olla survestatud lähedaste või kliiniku poolt, kellel on mängus ka majanduslikud huvid. Kogu teema nõuab väga selget struktuuri ja regulatsiooni, sest inimelud on kõige olulisemad.

Paul Tammerti tegevust ilmselt seadusevastaseks ei tunnistata, sest sellekohane seadus lihtsalt puudub. Kuigi ta oma tegevusega praegu ei jätka, siis nõudlus elust väärikalt lahkumise võimaluste järele on ka Eestis ilmselgelt olemas. Mina leian, et on aeg need võimalused legaliseerida, tehes seda korralikult ja süsteemselt, et ei oleks enam halle alasid ja ei tekiks vajadust nurgataguste lahenduste jaoks.

Allikad:

https://medicine.missouri.edu/centers-institutes-labs/health-ethics/faq/euthanasia

https://www.postimees.ee/7770916/taistund-suitsiidikontor-jah-eutanaasia-on-kull-eestis-keelatud-aga

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga