ArtikkelUncategorized

Ants Erik Nõmper – Tehisintellekt kui järgmine samm edasi

Ha Joon Chang, majandusteadlane ja Cambridge’i ülikooli professor on öelnud, et inimkonna arengus on üks tähtsamaid leiutisi tavaline pesumasin. Kõlab imelikult, kui mõelda, et inimene on leiutanud ka näiteks interneti ja betooni. Põhjendus väitele oli lihtne – ühes teiste kodumasinatega vabastas pesumasin naiste nädalas (eelmisel sajandil tegelesid koduse majapidamisega peamiselt veel naised) väga suure aja ja võimaldas neil koduste toimetuste kõrvalt tööl käia. See aga pea kahekordistas tööturul osaleva elanikkonna ja majandus arenes hüppeliselt.

Üldiselt on uued leiutised vabastanud väga suurel määral meie, inimeste, aega. Kui viimaseks ühiskonda radikaalselt muutnud leiutiseks võib pidada nutitelefone ja sotsiaalmeediat, siis nüüd on tõsisemalt esile kerkimas uus leiutis – tehisintellekt. Kui sotsiaalmeedia kujundas enim seda, kuidas veetsime oma vaba aega, siis tehisintellekti võimekus puudutab eelkõige töövaldkonda. „Uue põlvkonna tehnoloogia muudab kõigi nende elu, kes töötavad klaviatuuri, monitori ja eelkõige peaga,“ kirjutab analüütik Aivo Vaske.

Praegused andmemudelid (ma ei pea siinkohal silmas ainult ChatGPT’d) teavad väga palju igast valdkonnast, rohkem kui ükski inimene eales võimeline teadma on. Nad osakavad kirjutada hästi argumenteeritud tekste kõige kohta, asendades suuresti lihtsamate ajakirjanduslike tekstide kirjutamise töö. Nad oskavad anda nõu õigusvaldkonnas, panna patsiendile sümptomite põhjal diagnoosi või kirjutada programmeerijale valmis koodi mistahes programmeerimiskeeles.

Olenemata lõpmata laiast silmaringist, seisneb andmemudelite nõrkus aga just detailides. Seda infot, mida looja andmemudelile ei anna, ei ole mudelil kuidagi võimalik teada. Tühimiku täidavad nood tihti aga oma ehitusest lähtuvalt ise välja mõeldud infoga. See teeb näiteks ChatGPT vastused tihtipeale ebatäpseks või lausa valeks. Kasutajale paneb see üliolulise vastutuse omada ülevaadet teemast, mille kohta ta andmemudelilt pärib.

Seega otseselt pole arstide, juristide ja programmeerijate töökohad veel ohus. Nagu muutus kassapidajate töö lihtsast toodete piiksutamisest iseteeninduskassade haldamiseks, muutuvad oluliselt aga ka eelnimetatud töökohad. Tehisintellekti varem kasutama õppinud saavad järgmiste aastate jooksul olla kolleegidest palju efektiivsemad ning oma tööülesanded kiiremini ära teha. Üsna pea jõuab tehisintellekt firmade igapäevatööriistade hulka ning logelejate õnnetunnid on möödas. Üks inimene suudab ära teha suurema hulga tööd, taaskord muutub inimkond efektiivsemaks ning kiire areng jätkub.

Oluline on järgenvate aastate jooksul märgata, et selline areng loob võimendatud eelise neile, kes osakavad tehisintellekti igapäevases elus kasutada. Nende käsutuses on tööriist, mis on abiks igal kirjalikul ülesandel. Seetõttu leian mina, et peaksime kohe hakkama otsima viise, kuidas koolis õpetada tehisintellekti ja selle potentsiaale. Näiteks õpetada üldist tehisintellekti kasutust koolis arvutitundide raames ning pärast ka tavaliste koolitundude ajal erinevate ülesannete lahendamiseks. Nii on ka aineõpetajatel lihtsam juba kogemusi omandanud lastega tunde läbi viia. Paari aasta pärast saab sama oluliseks nagu praegu on koolis ja töökeskkonnas arvuti kasutamise oskus, tehisintellekti kasutamise oskus.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga