Artiklid → Infosõlm

Uued artiklid

Sõda

Venemaa võit Ukrainas tooks kaasa katastroofi kogu maailmas

Sõja lõpptulemus määrab ära edaspidise maailmakorralduse ja teatud mõttes ka Eesti tuleviku. 24. veebruaril 2022. aastal algatas Venemaa täiemahulise agressioonisõja Ukraina vastu. Sõda ise käib aga juba 2014. aastast. Venemaa täiemahuline agressioonisõda on äärmiselt šokeeriv ning seab kahtluse alla kogu demokraatliku maailmakorra toimise. Paljud inimesed lootsid, et 21. sajandil on suurte sõdadega kõik. Terroristlik Venemaa

september 23, 2023 Kommentaare pole

Termin

Mis on monopol?

Harutame selle teema nüüd kompaktselt, kuid asjalikult sõlmest lahti! Monopol on lisaks lauamängule ka laialt kasutatav majandustermin. Monopol majanduses viitab olukorrale, kus üks ettevõte või tootja kontrollib täielikult turgu. See tähendab, et turul puudub konkurents selles valdkonnas peaaegu täielikult, kuna üks ettevõte domineerib turgu. Esineda võib nii loomulikku monopoli kui ka monopolistlikku turgu. Monopolid võivad

september 18, 2023 Kommentaare pole

Hiina

Stenar Niinemets – Sõltuvus Hiinast on meile kui veskikivi kaelas

Hiinale vastuastumist saavad endale lubada vaid vähesed! Üle miljardi elanikuga Hiina Rahvavabariik (Hiina) on massiline jõud maailma majanduses. Seis ei ole ülejäänud maailma jaoks hea, sest Hiinal on mitmete tehnoloogiate tootmisel ja muudel toodangutel ülemaailmne monopol, mis annab neile eriliselt tugeva positsiooni käituda poliitilises maailmas oma suva järgi. Ka praegune justiitsminister Kalle Laanet kirjeldas ERRi

september 16, 2023 Kommentaare pole

Venemaa

Sõja lõpetamine Euroopas – lääneriigid peavad andma endast maksimumi, kõik muu on juba Venemaa ühiskonna teha

Sõja lõpetamiseks peab läänemaailm olema veelgi ühtsem, annetuste hulka Ukrainale tuleb suurendada ning Putin tuleb jätta täiesti üksi. Eelmise aasta 24. veebruaril alustas Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu. Sellega jõudis kätte kurb reaalsus, kus 21. sajandi Euroopas käib täiemahuline sõda. Ukraina sõja osas on ühtse positsiooni võtnud lääs, kes on lubanud Ukrainat sõjas jäägitult toetada. Ometi

september 10, 2023 Kommentaare pole

RSR

Harald Rainer Ainla – Kuidas muutub Türgi välispoliitika, kui Erdoğan kaotab?

Pühapäeval, 14. mail toimuvad Türgis presidendi- ja parlamendivalimised, millega 64 miljonit valijat otsustavad oma riigi tuleviku järgmiseks viieks aastaks. Recep Tayyip Erdoğan on riiki juhtinud juba viimased 20 aastat: ta oli Türgi peaminister aastatel 2003–2014 ning on olnud president alates 2014. aastast. Erdoğani peamine konkurent on Kemal Kılıçdaroğlu, kelle ümber on kogunenud kuus opositsioonierakonda Rahvusliidu

mai 13, 2023 Kommentaare pole

RSR

Tõnn Viik – “ZOV. Vene dessantväelase tunnistus” ehk hale katse pesta end puhtaks sõjakuritegudest

Eelmise aasta detsembris kirjastati ka eesti keeles Vene sõduri Paver Filatjevi märkmed Ukraina sissetungi alguspäevadest ning selles ka tema kriitiline vaade Vene sõjaväele ja lahingutegevusele. Mõned kuud hiljem on tekkinud raamatu autori ümber mitu vastuolulist uudist, mis seavad teose halba valgusesse. Filatjev käib kohut teda Venemaalt välja aidanud Gulagu.net dissidentide grupi juhi Vladimir Osetškiniga (The

aprill 21, 2023 Kommentaare pole

RSR

Anna Gerda Nurmetalo – Rahuloojad või kaose külvajad: usupõhised humanitaarorganisatsioonid

Usupõhiste humanitaarorganisatsioonide tööd on äärmiselt oluline jälgida aktuaalsete poliitiliste protsesside valguses. Teadagi on humanitaarabi kõige efektiivsem viis ulatada abikäsi erinevate katastroofide mõjutatud piirkondades nagu sõjakolded, poliitilised sisekriisid, looduskatastroofide puudutatud alad. Kui humanitaarorganisatsiooni all tuntakse üldjuhul valitsusvälist mittetulundusühingut, kelle eesmärk on sihtgruppi valimata humanitaarkriisi raames esmast abi pakkuda, siis paljud sarnased organisatsioonid tegutsevad ka usupõhiste printsiipide

aprill 14, 2023 Kommentaare pole

aafrika

Kai Ly Kröönström – Tormijooks Aafrikale, kas Euroopal on lootust?

Maailma fookus koondub aina enam Aasia riikidele ning eeskätt Hiinale. Ameerika sai 20. sajandil nautida oma hiilgeaega, kuid 21. sajandit on hakatud kutsuma Aasia sajandiks, kuid sama tähtis on areng ka ühes teises maailmajaos – Aafrikas. Aasia lipulaeva, Hiina, sündimusnäitajad on stagneerumas. Samal ajal toimub Aafrikas rahvastiku plahvatuslik juurdekasv. Prognoositakse, et aastaks 2050 on Sahara-taguse

aprill 9, 2023 Kommentaare pole

Ruth Sisask – Pankade irooniline rahaahnus

Oleks võimatu lugeda kokku kriise, mis on viimase paari aastaga toimunud, rääkimata selle sajandi omadest. Ajas veel rohkem tagasi minek võiks ühe artikli asemel kirjutada mitukümmend raamatut. Noppisin välja ühe praegu asjakohasema kriisi. Nimelt, kukkus kokku Ühendriikide üks suurimaid panku, mis tõstatas nii panga enda korruptiivse tegevuse kui üldisemalt panganduse osas küsimusi. Paar nädalat tagasi

märts 31, 2023 Kommentaare pole

Katar

Markus Nahkur – kafala-süsteem ehk nüüdisaegse orjanduse ilming

Mullu aasta Kataris toimunud FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused jätsid Katarist pinnapealselt hea mulje – tegu oli siiski kalleima jalgpalli maailmameistrivõistlusega maailmas. Põhjuseks oli Kataris puudu olnud infrastruktuur sellise ürituse korraldamiseks. Ehitati aastakümnendi jooksul kaheksa staadionit, lugematuid hotelle, lennujaam ning toimumiskohti ühendanud teed ja metrooliinid, mis läks kokku maksma ligikaudu 220 miljardit. Tehtud tööga tekkis maastikule lausa

märts 16, 2023 Kommentaare pole

Nord stream

Niina Järvsoo | Lääne naiivsuse vili: Nord Stream gaasitoru plahvatused

Lääne naiivsuse vili: Nord Stream gaasitoru plahvatused Septembri lõpus leidsid Läänemeres, Taani ja Rootsi lähistel, Venemaa ning Saksamaa vahel naturaalset gaasi transportivates Nord Stream gaasitorudes üks ja kaks aset plahvatused (BBC 2022; ERR 2022a), tekitades kogu Läänemaailmas tugevat poleemikat. Kuna plahvatuste taga olevat süüdlast pole leitud, on teema siiani päevakajaline – süüdlase otsimine, erinevate riikide

märts 13, 2023 Kommentaare pole

Moldova

Rakett Kalibr ja ununev Moldova

Venemaa Föderatsiooni (VF) loodud monomaania mõjuvalda kuuluvate riikide sise- ja välispoliitikast tuleb paratamatult rääkida suurriigi hetkese, niisamuti ka minevikulise enesetaju kontekstis. Moldova riigiorganite süsteemi ja ühiskondliku hoiaku kirjeldamine kõrvutub sestap 2022. aasta, 24. veebruari eelse Ukraina siseriikliku olustikuga. Kindla Lääne-suunalise sihi võtnud Ukraina oli Venemaa mõjuvõimu haardest välja langemas ning naaberriigist järk-järgult kaugenemas – märgid

märts 9, 2023 Kommentaare pole

slavaukraini

Ines Edur — Sõja esimene aasta – Putin võib minna koju võitjana või jalad ees

Putini kunagiste sõprade sõnul meeldis Volodjale vanasti raha. Luurajana saadi välismaalt valuutat ja koju toodi koguni Volga. Tänaseks on armastus raha vastu asendunud sooviga kirjutada end inimeste mällu. Aga otsus teha ajalugu veriselt ja olla kirjutatava loo bad guy on tõenäoliselt ratsionaalne. Inimene võib olla kui tubli tahes, aga varem või hiljem vajub ta ikkagi

veebruar 24, 2023 Kommentaare pole

infosõlm

SOTSIALISM VS KAPITALISM

Harutame selle teema nüüd kompaktselt, kuid asjalikult lahti! Sotsialism ja kapitalism ei ole päris vastandid, teravamalt vastanduvad kommunism ja kapitalism, aga kommunism eksisteerib praegu 5 riigis. Need on Hiina, Kuuba, Laos, Põhja-Korea ja Vietnam. Seega tasub võrdluses kõrvutada sotsialismi ja kapitalismi, kuna need on rohkem päevakorras. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia, mille eesmärgiks on riigi suur

jaanuar 18, 2023 Kommentaare pole

«Пилим ветку, на которой сами и сидим»: русскоязычная молодежь о войне в Украине

КОММЕНТАРИЙ ОТ КОМАНДЫ INFOSÕLM Внимание! Следующая статья не отражает мнение проектной команды. Зачем мы публикуем эту статью? Мы желаем создать среду, где объединяем различные мнения молодёжи о внешней политике, а не только те, которые совпадают с нашим мировоззрением. Считаем, что важно понимать, что думают о какой-то теме различные слои населения, мнение которых часто не совещается

jaanuar 15, 2023 Kommentaare pole

infosõlm

Venekeelsed noored Ukraina sõjast: “Saeme oksa, mille peal istume”

INFOSÕLME MEESKONNA KOMMENTAAR Tähelepanu! Järgnev artikkel ei kajasta Infosõlme meeskonna arvamusi. Miks me selle artikli avaldame? Me soovime luua keskkonda, kus toome kokku igasugused noorte arvamused välispoliitikast, mitte ainult neid, mis langevad meie maailmavaadetega kokku. Leiame, et on tähtis saada aru, mida ühest teemast arvavad erinevad ühiskonnakihid, eriti need, mis tihtipeale kajastatud ei ole (sel

jaanuar 15, 2023 Kommentaare pole