Artiklid → Infosõlm

Uued artiklid

Idapiir

Piiri väljaehitamine Venemaaga on oluline nii meile kui ka meie liitlastele

Piiri ehitamine on oluline, tagamaks kriitilistel hetkedel Eesti Vabariigi riiklik julgeolek. Pikka aega on riigil olnud plaan ehitada Eesti ja Venemaa piirile korralik piiritaristu, sealhulgas ka piiritara. Piiritaristu ehitamist kiirendas tunduvalt Venemaa jõhker täiemahuline agressioon Ukrainasse 24. veebruaril 2022. aastal. See sündmus näitas kindlalt, et piir Eesti ja Venemaa vahel tuleb välja ehitada nii kiiresti

oktoober 24, 2023 Kommentaare pole

Energiajulgeolek

Kas Eesti energiajulgeolek on tagatud?!?

Gaasitoru ja sidekaablite intsidendid näitavad, et meie kriitiline veealune energiataristu on haavatav ja loovad sobiva pinnase selle probleemi lahendamiseks. Mõni aeg tagasi vapustas kogu Eestit Eesti- ja Soome-vahelise gaasitoru Balticconnectori ja sidekaabli töö peatumine. Hiljem selgus, et kannatada on saanud ka veel üks Eestit ja Rootsit ühendav sidekaabel. Nüüdseks on selgunud, et vähemalt gaasitoru on

oktoober 21, 2023 Kommentaare pole

infosõlm

Aet Kubits: Kes on Nobeli rahupreemia laureaat Narges Mohammadi? Ülevaade Iraani inimõigustest

Vahetult enne Iisraeli-Palestiina konflikti lahvatamist anti 6. oktoobril Norras välja Nobeli rahupreemia. Kahe sõja taustal on märgiline, et preemia anti Iraani inimõiguste aktivistile Narges Mohammadile. Kuigi Mohammadi ei saanud vangistuse tõttu ise auhinda vastu võtta, on lootust, et Teheran vabastab naise detsembris toimuvaks auhinnatseremooniaks. Mis seos on laureaadil pea aasta tagasi alanud Iraani protestiliikumisega, kui

oktoober 20, 2023 Kommentaare pole

Korea

Elis Kannik – Korea lõhenemine: miks sai ühtsest riigist kaks vaenulikku venda?

Põhja- ja Lõuna Korea on tihti paistnud silma just kui kaks täieliku vastandit. Aga miks? Mis viis kunagise ühtse riigi niivõrd kaugele, et loodi kaks eraldiseisvat vaenutsevat riiki? On aasta 1945 – teise maailmasõja lõpp. Selleks ajaks oli Korea olnud juba kolmkümmend viis aastat Jaapani poolt okupeeritud riik, kuid tänu Jaapani kaotusele teises maailmasõjas, tungisid Koreasse sõja võitnud

oktoober 12, 2023 Kommentaare pole

Kliimapõgenikud

Kliimapõgenikud – meie uus reaalsus?!?

Viimaste aastakümnete jooksul on teadlased maailma hoiatanud pidevalt süvenevate kliimaprobleemide eest. Kliimasoojenemise üks otseseid tagajärgi on aga ka kliimapõgenikud. Kliimapõgenikeks nimetatakse inimesi, kes on kliimatingimuste või kliimamuutuste tõttu sunnitud enda alalisest kodust lahkuma. Need inimesed ei lahku mitte majanduslikel põhjustel, vaid seetõttu, et nende koduriigi ilmastikutingimused pole enam lihtsalt elatavad. Uuringud on näidanud, et 25

september 30, 2023 Kommentaare pole

Pagulane

Pagulane versus immigrant?!?

Harutame selle teema nüüd kompaktselt, kuid asjalikult sõlmest lahti! Pagulane on inimene, kes on enda koduriigis kannatanud rassilise, usulise, poliitilise või mingil muul toimuva tagakiusamise käes ja on sunnitud seetõttu enda koduriigist lahkuma. Inimene on pagulane juba enne, kui riik tema varjupaigataotluse kinnitab. Pagulasi on Eestisse tulnud näiteks Süüriast. Immigrant seevastu on inimene, kes on

september 29, 2023 Kommentaare pole

Sõda

Venemaa võit Ukrainas tooks kaasa katastroofi kogu maailmas

Sõja lõpptulemus määrab ära edaspidise maailmakorralduse ja teatud mõttes ka Eesti tuleviku. 24. veebruaril 2022. aastal algatas Venemaa täiemahulise agressioonisõja Ukraina vastu. Sõda ise käib aga juba 2014. aastast. Venemaa täiemahuline agressioonisõda on äärmiselt šokeeriv ning seab kahtluse alla kogu demokraatliku maailmakorra toimise. Paljud inimesed lootsid, et 21. sajandil on suurte sõdadega kõik. Terroristlik Venemaa

september 23, 2023 Kommentaare pole

Termin

Mis on monopol?

Harutame selle teema nüüd kompaktselt, kuid asjalikult sõlmest lahti! Monopol on lisaks lauamängule ka laialt kasutatav majandustermin. Monopol majanduses viitab olukorrale, kus üks ettevõte või tootja kontrollib täielikult turgu. See tähendab, et turul puudub konkurents selles valdkonnas peaaegu täielikult, kuna üks ettevõte domineerib turgu. Esineda võib nii loomulikku monopoli kui ka monopolistlikku turgu. Monopolid võivad

september 18, 2023 Kommentaare pole

Hiina

Stenar Niinemets – Sõltuvus Hiinast on meile kui veskikivi kaelas

Hiinale vastuastumist saavad endale lubada vaid vähesed! Üle miljardi elanikuga Hiina Rahvavabariik (Hiina) on massiline jõud maailma majanduses. Seis ei ole ülejäänud maailma jaoks hea, sest Hiinal on mitmete tehnoloogiate tootmisel ja muudel toodangutel ülemaailmne monopol, mis annab neile eriliselt tugeva positsiooni käituda poliitilises maailmas oma suva järgi. Ka praegune justiitsminister Kalle Laanet kirjeldas ERRi

september 16, 2023 Kommentaare pole

Venemaa

Sõja lõpetamine Euroopas – lääneriigid peavad andma endast maksimumi, kõik muu on juba Venemaa ühiskonna teha

Sõja lõpetamiseks peab läänemaailm olema veelgi ühtsem, annetuste hulka Ukrainale tuleb suurendada ning Putin tuleb jätta täiesti üksi. Eelmise aasta 24. veebruaril alustas Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu. Sellega jõudis kätte kurb reaalsus, kus 21. sajandi Euroopas käib täiemahuline sõda. Ukraina sõja osas on ühtse positsiooni võtnud lääs, kes on lubanud Ukrainat sõjas jäägitult toetada. Ometi

september 10, 2023 Kommentaare pole

RSR

Harald Rainer Ainla – Kuidas muutub Türgi välispoliitika, kui Erdoğan kaotab?

Pühapäeval, 14. mail toimuvad Türgis presidendi- ja parlamendivalimised, millega 64 miljonit valijat otsustavad oma riigi tuleviku järgmiseks viieks aastaks. Recep Tayyip Erdoğan on riiki juhtinud juba viimased 20 aastat: ta oli Türgi peaminister aastatel 2003–2014 ning on olnud president alates 2014. aastast. Erdoğani peamine konkurent on Kemal Kılıçdaroğlu, kelle ümber on kogunenud kuus opositsioonierakonda Rahvusliidu

mai 13, 2023 Kommentaare pole

RSR

Tõnn Viik – “ZOV. Vene dessantväelase tunnistus” ehk hale katse pesta end puhtaks sõjakuritegudest

Eelmise aasta detsembris kirjastati ka eesti keeles Vene sõduri Paver Filatjevi märkmed Ukraina sissetungi alguspäevadest ning selles ka tema kriitiline vaade Vene sõjaväele ja lahingutegevusele. Mõned kuud hiljem on tekkinud raamatu autori ümber mitu vastuolulist uudist, mis seavad teose halba valgusesse. Filatjev käib kohut teda Venemaalt välja aidanud Gulagu.net dissidentide grupi juhi Vladimir Osetškiniga (The

aprill 21, 2023 Kommentaare pole

RSR

Anna Gerda Nurmetalo – Rahuloojad või kaose külvajad: usupõhised humanitaarorganisatsioonid

Usupõhiste humanitaarorganisatsioonide tööd on äärmiselt oluline jälgida aktuaalsete poliitiliste protsesside valguses. Teadagi on humanitaarabi kõige efektiivsem viis ulatada abikäsi erinevate katastroofide mõjutatud piirkondades nagu sõjakolded, poliitilised sisekriisid, looduskatastroofide puudutatud alad. Kui humanitaarorganisatsiooni all tuntakse üldjuhul valitsusvälist mittetulundusühingut, kelle eesmärk on sihtgruppi valimata humanitaarkriisi raames esmast abi pakkuda, siis paljud sarnased organisatsioonid tegutsevad ka usupõhiste printsiipide

aprill 14, 2023 Kommentaare pole

aafrika

Kai Ly Kröönström – Tormijooks Aafrikale, kas Euroopal on lootust?

Maailma fookus koondub aina enam Aasia riikidele ning eeskätt Hiinale. Ameerika sai 20. sajandil nautida oma hiilgeaega, kuid 21. sajandit on hakatud kutsuma Aasia sajandiks, kuid sama tähtis on areng ka ühes teises maailmajaos – Aafrikas. Aasia lipulaeva, Hiina, sündimusnäitajad on stagneerumas. Samal ajal toimub Aafrikas rahvastiku plahvatuslik juurdekasv. Prognoositakse, et aastaks 2050 on Sahara-taguse

aprill 9, 2023 Kommentaare pole

Ruth Sisask – Pankade irooniline rahaahnus

Oleks võimatu lugeda kokku kriise, mis on viimase paari aastaga toimunud, rääkimata selle sajandi omadest. Ajas veel rohkem tagasi minek võiks ühe artikli asemel kirjutada mitukümmend raamatut. Noppisin välja ühe praegu asjakohasema kriisi. Nimelt, kukkus kokku Ühendriikide üks suurimaid panku, mis tõstatas nii panga enda korruptiivse tegevuse kui üldisemalt panganduse osas küsimusi. Paar nädalat tagasi

märts 31, 2023 Kommentaare pole

Katar

Markus Nahkur – kafala-süsteem ehk nüüdisaegse orjanduse ilming

Mullu aasta Kataris toimunud FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused jätsid Katarist pinnapealselt hea mulje – tegu oli siiski kalleima jalgpalli maailmameistrivõistlusega maailmas. Põhjuseks oli Kataris puudu olnud infrastruktuur sellise ürituse korraldamiseks. Ehitati aastakümnendi jooksul kaheksa staadionit, lugematuid hotelle, lennujaam ning toimumiskohti ühendanud teed ja metrooliinid, mis läks kokku maksma ligikaudu 220 miljardit. Tehtud tööga tekkis maastikule lausa

märts 16, 2023 Kommentaare pole