Artikkel

Birgit Reintam – Maailma tulevik sõltub riikidevahelistest suhetest

Rahvusvahelised suhted on aluseks tänapäeva maailma toimimisele või vastupidi hävimisele. Hea läbisaamine soodustab majanduskasvu ja liberaalsemat reisimist, jahe seevastu tekitab pingeolukordi, kriisikoldeid riigipiiridel ning seisakut majanduses. Tegureid, mis mõjutavad riikidevahelisi suhteid on seinast seina, kuid kõige enam kujundavad suhteid religioon, maailmavaade, valmisolek koostööle ning tsiviilelanike vabadus ja meelestatus.

Sellest hetkest alates, mil inimesed moodustasid väikeste klannide kaupa algelise ühiskonna, on erinevatele gruppidele iseloomulik erinev maailmavaade ja usk. Religiooni pärast on peetud sõdu aastatuhandeid ja mõned usukonfliktid ei ole siiamaani lahenenud. Samamoodi kajastub igas piirkonnas omalaadne maailmavaade, nagu külma sõja ajal kommunism Nõukogude Liidus ning demokraatia Ameerika Ühendriikides. 2022. ja 2023. aasta kõige aktuaalsemad rahvusvahelised erimeelsused on olnud Vene-Ukraina sõda ning Gaza-Iisraeli konflikt. Põhjus, miks Gaza-Iisraeli konflikt nii terav on, seisneb aastakümnete pikkuses lahkhelis moslemite ja juutide vahel. Mõlema konflikti lahendust leida on ülimalt keeruline, sest ideoloogia ja religiooni eest võitlevad inimesed surmani. Seetõttu mõjutavadki usk ja ilmavaade riikidevahelisi suhteid, sest nende korral inimesed järeleandmisi ei tee

Ülemaailmset võimude tasakaalu aitab hoida koostöö riikide vahel. Võimude tasakaal maailmas pärsib liiga suure võimu kättesattumist ühele riigile, mis ohustaks teiste riikide vabadust. Koostöö soodustab ühtsete kaubanduspiirkondade tekkimist, kõrgendatud julgeolekut ning arenguvõimalusi. Eesti iseseisvust võiks ohustada rahvaarvult ja territooriumilt kordades suurem Venemaa, ent Eesti on liitunud nii Euroopa Liidu kui NATO-ga, mis tagavad kaitse agressorriikide eest. Liitudest hoidumisel jäävad riikidevahelised suhted mõistagi soiku, sest pole ühist eesmärki, mille nimel töötada. Kui Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, sai Suurbritannia majandus kõvasti kannatada – tollimaksude tõttu ei soovi paljud endised partnerid Suurbritanniaga enam koostööd teha. 

Demokraatlikes riikides koheldakse tsiviilelanikke inimlikumalt kui autoritaarsetes riikides. Ülemaailmsete kriiside lahendamisel püüavad demokraatlikud riigid lähtuda tsiviilelanike kaitsest ja neile abi andmisest, sest nemad ei ole vastutavad kriisi puhkemise eest. Autokraatlikud riigid aga kasutavad seda enda huvides ära, sest isevalitsejate jaoks on rahvamass kõigest rahvamass, keda valitseda. “Terroristidel on laste tagant hea rakette tulistada, miinipildujaid paugutada, varitsusi korraldada,” kirjutas ajakirjanik Andrei Hvostov Hamasi kohta. Hvostovi tsitaat illustreerib suurepäraselt praegust olukorda Gazas, kus Hamasi liidrid kasutavad tegutsemiseks haiglate ja koolide all asuvaid keldreid, sest Lääs ei suuda hoolimatult tsiviilelanikke pommitada. Nii kogunevad maailma riigid eri leeridesse, ühed peavad kõige tähtsamaks inimlikku käitumist, teised aga omakasupüüdlikku hävitavat tegutsemist. 

Maailma tulevik sõltub alati riikidevahelistest suhetest ja kriisidest või õitsengutest, mida poliitikute otsused kaasa toovad. Märkimisväärset lahendust usuprobleemidele leida ei ole kerge, sest põikpäisus tõekspidamiste korral on jääv. Seevastu tõhus rahvusvaheline koostöö ja inimväärikust austav hoiak on aluseks õiglase maailma ülesehitamisel

Lisa kommentaar