Artikkel

DEMOKRAATIA VS DIKTATUUR

Harutame selle teema nüüd kompaktselt, kuid asjalikult lahti! 

Kaks d-tähega riigikorda, millel on suuremad erinevused kui ööl ja päeval. Siiski ei pruugi demokraatiast diktatuuri liikumine eriti keeruline olla – seetõttu peaks neid ka tundma ja valvas olema, kui kuskil demokraatia ohtu võib sattuda.

Demokraatia on arenenud riikides kasutatav valitsemisvorm, mida iseloomustavad peamiselt rahva võim, isiku- ja kodanikuõiguste austamine ning võimude lahusus (täidesaatev võim ehk valitsus, seadusandlik võim ehk parlament ja kohtuvõim). Demokraatias teostab võimu kõrgeimal tasemel rahvas, st osaleb poliitikas ja valib vabadel valimistel endale esindajad. Demokraatlikes riikides on stabiilsuse eelduseks kompetentne valijaskond ning aktiivsed kodanikud. 

Demokraatia annab kõigile platvormi, hindab vabadusi ja laseb kõigil poliitikas osaleda — see võib aga “kurjade inimeste kätes” halvimal juhul viia diktatuurini või “pehme” diktatuurini. Seda siiski pingsalt kartma ei pea, kuid tasub käia valimas ning hoida ühiskondlikel teemadel kätt pulsil.<3

Diktatuur on valitsemisvorm, kus juhil ehk diktaatoril on voli kõige üle ise otsustada. Diktatuuririigis ei ole võimalik tavalises korras valimistel uut juhti valida, valitsev jõud on seeläbi muutmatu ja karistamatu. Valitseja kasutab propagandat ja selle kohaseid võtteid enda võimu säilitamiseks. Käsikäes käib kodanike hirmu all hoidmine, sest riigivõimule vastandumine on sellistes riikides enamasti karistatav. Ainuvõim, sõjaväe kasutamine rahva vastu ning sõnavabaduse piiramine on diktatuuri tunnusteks. Diktaator saab võimule tulla ka demokraatlike valimiste teel, nii juhtus näiteks Saksamaal, kui Hitler võimule valiti. 

Loodetavasti saime selguse majja ja sõlme lahti!😎

Lisa kommentaar