Artikkel

Johannes Lokotar – Ukraina unustamine on karuteene demokraatlikule maailmale

Veel natukene aega tagasi ei osanud me isegi ette kujutada, et maailmas võib puhkeda veel üks sõda, mis võtab tähelepanu Ukraina sõjalt endale. 7. oktoobril algas aga terrorirühmituse Hamas pealetung Iisraeli, millega seoses tõmmati suur osa meedia tähelepanust Ukrainalt Lähis-Itta. Eriti nähtav on antud probleem USAs, mis on ajalooliselt silma paistnud Iisreali abistamisega nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Tähelepanu koondumine Lähis-Ida piirkonnale on aga karuteene Ukrainale. Avalikkuse tähelepanu leigenemine võivad viia sõjalise abi vähenemiseni lääneriikide poolt ning samuti võib väheneda ka eraannetuste hulk Ukrainale. See võib omakorda seada Ukraina väga raskesse olukorda, järgneda võivad Venemaa ulatuslikud pealetungid ning kõige halvema stsenaariumi korral võib Ukraina riik lakata eksisteerimast – see oleks kaotus kogu lääne demokraatiale. Mis tagajärjed võivad kaasneda tähelepanu hajumisega Ukrainalt? Kuidas vältida Ukraina unustamist?

Tähelepanu hajumine Ukrainalt on eriti hästi märgatav USAs. Peab veel meeles pidama, et ka mitmes suuremas Euroopa riigis on suured kogukonnad moslemeid ja juute. USA kauaaegne suund Iisraeli ja üldse Lähis-Ida majandusele ning poliitikale on liigutanud kõik nende silmad just sinna piirkonda. Korraga on Ukraina ameeriklaste jaoks justkui teisejärguline. Unustatakse, et Uraina sõdib kogu läänemaailma demokraatlikke väärtuste eest. Kui langeb Ukraina, on kaotanud ka demokraatlik läänemaailm ning Venemaa diktaatori Putini imperialistlikud ideed hakkavad ohustama ka teisi riike, eriti Euroopa Liidu idapiirkonda ehk Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Juba praegu on näha, kuidas Venemaa ja Valgevene neile piirkondadele rändesõjaga survet avaldavad. Putini peas on mõtted Nõukogude Liidu taastamisest ja iga võit annaks tema kavatsustele vaid indu juurde. Ei saa välistada, et Putini käsi oli mängus ka Iisraeli ja Hamasi konflikti puhkemisel. Seetõttu ongi väga kurb vaadata, kuidas nii Ameerika kui ka Euroopa ajakirjanduses pööratakse aina suuremat tähelepanu Lähis-Idale ja Ukraina-teemalisi artikleid ilmub aina vähem ja vähem.

Tagajärjed, mis kaasnevad tähelepanu hajumisega Ukrainalt on väga rängad ja kurvad. Näiteks toetab hetkel ligikaudu kolmandik ameeriklastest Putinit ning ka USA kongressis on vabariiklaste seas mitmeid liikmeid, kes sooviksid igasuguse sõjalise ja majandusliku abi andmise lõpetamist ja keelamist Ukrainale. Ka Euroopasse on tekkinud mitmeid riigijuhte ja peaministreid, kes Ukrainat tegelikkuses sõjaliselt toetada ei taha. Kui nüüd avalikkuse tähelepanu Ukrainalt kaob, võivad sellised otsused erinevate riikide parlamentides ka läbi minna, sest rahvas ei teadvusta endale enam probleemi tõsidust. Probleemi kadumine ajakirjandusest jätab inimeste seas mulje, et probleem ei ole enam justkui aktuaalne. See omakorda võib viia ka eraannetuste vähenemiseni. Tagajärg on väga lihtne ja hästi näha. Abi vähendamise tõttu ei oleks Ukrainal enam nii palju vahendeid, et venelaste rünnakutele efektiivselt vastu seista.

Tähelepanu hajumise takistamisele saab kaasa aidata iga inimene, kes Ukrainat enda südames meeles peab. Muidugi on suur osa ära teha ka erinevate meediaväljaannete toimetustel ning lääneriikidel, kes peavad aru saama, et sõda Ukrainas toimub suurema eesmärgi nimel, kui lihtsalt Ukraina iseseisvuse taastamine Ukraina tingimustel. Eriti aktiivselt peaksidki siinkohal Ukrainale tähelepanu pöörama just need Ida-Euroopa riigid, millel on Venemaaga ühine riigipiir, sest tahame me seda endale tunnistada või mitte, Ukraina langemise järel oleme meie tõenäoliselt uued Venemaa ohvrid. Seda endale teadvustades ei tohiks meil olla raske enda moraalseid väärtusi prioritiseerida. Keskmise idaeurooplase jaoks on lihtsam suhestuda sõjaga Ukrainas kui sõjaga Lähis-Idas.

Ukraina sõda on jõudnud kriitilise hetkeni, võiks lausa öelda, et sõda on jõudnud murdepunkti. Lähimad kuud näitavad, kas Ukrainal õnnestub Lähis-Ida kriisile tõmmatud ajakirjanduse tähelepanu endale tagasi saada või mitte. Ukrainale tähelepanu koondamine on oluline, et tagada nende riiklik iseseisvus. Tähelepanu hajumise tagajärgedeks on paratamatult ka relvaabi ning tsiviilabi vähenemine. Kõik see mõjutab aga oluliselt sõja käiku Ukrainas. Tähelepanu koondamisel Ukrainale saavad abiks olla nii riigijuhid, ajakirjandusväljaanded kui ka kõik eraisikud Ukrainat mitte unustades. Sõja võitmine Ukrainas on eelduseks pikaajalisemaks rahuks kogu maailmas.

Allikad:

https://epl.delfi.ee/artikkel/120249839/edgar-kaskla-vabandust-aga-ukraina-on-unustatud

https://carnegieendowment.org/politika/90841#:~:text=While%20allegations%20that%20Russia%20transferred,consistent%20with%20a%20historical%20pattern.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga