Artikkel

Kaisa-Maria Oll: Tehisintellekti näol ei ole tegu siiski inimesega

Tehisintellekt on paljutõotav tulevikutehnoloogia. See on masin, millel on inimesele omased võimed: mõtlemine, õppimine, planeerimine ja loovus. Esimesed tehisintellektiprogrammid loodi juba enam kui 50 aasta eest, kuid tänu tehnoloogia arengule on võimalikuks saanud murrangulised uuendused. Tehisintellekt võib muuta paremaks kõikide inimeste elusid, edendades näiteks tervishoiu- ja transpordisüsteemi. Samas kaasnevad nii võimsa süsteemi kasutamisega ka riskid. Potentsiaalsete ohtude ennetamiseks tegeletakse juba praegu tehisintellektile piirangute kehtestamisega ja seaduste väljatöötamisega.

Tehisintellekti rakendamine loob võimalusi nii julgeoleku, tööhõive, äritegevuse kui ka demokraatia valdkonnas. Selle abil võib parandada tervishoidu, muuta ohutumaks transpordisüsteemi, hõlbustada juurdepääsu haridusele, aidata välja mõelda uue põlvkonna tooteid, teenuseid jne. Samuti võib seda kasutada kuritegevuse ennetamisel. Selline potentsiaal tuleneb tehisintellekti võimest õppida, areneda ja töötada läbi suuri andmekogumeid kiiremini kui ükski inimene. „Inimese võimekusel on piirangud, nagu magamine, söömine või aju suurus. Tehisintellektil aga pole piiri, kui targaks see võib saada,“ rääkis tehisintellekti ala ekspert Andrea Miotti Delfis 12. mail 2023 avaldatud artiklis. Seetõttu pakub tehisintellekt eeliseid pea kõigi ja kõige jaoks.

Tehisintellekti erakordse võimekusega kaasnevad ka riskid. Tehisintellekti kasvav mõju kõikides tööstusharudes ja olulistes valdkondades tähendab, et tehisintellekt hakkab inimesi järjest olulisemate otsuste tegemisel suunama või asendama. Henrik Trasberg tõi 6. aprillil 2023 ERRis avaldatud artiklis  välja, et kuna tehisintellekt võib kasutada õppimiseks kallutatud või teatud ühiskonnagruppide iseärasustega mittearvestavaid andmeid, võib juhtuda, et selle süsteemi kasutamine inimeste töölevärbamisel või mõne olulise institutsiooni poolt inimese suhtes otsuse tegemisel võib kaasneda suur hulk negatiivseid tagajärgi. See on vaid üheks näiteks potentsiaalsetest tehisintellekti ohtudest. 

Sama kiiresti, kui toimub tehisintellekti arendamine ja õpetamine, leiavad aset ka katsed süsteemi ohjata. Lepitakse kokku uusi reegleid ja seatakse piiranguid, et püüda ennetada võimalikke ohte. „Viimase kuu jooksul koostasid ja võtsid seadusandjad vastu esimesed uued reeglid, mis dikteerivad generatiivsete tehisintellektide kasutamise korra,“ on öelnud Chris Stokel-Walker Postimehes 19. mail 2023 avaldatud artiklis „Kuhu tüürib tehisintellekt? Google ja Euroopa Liit näevad seda tulevikku täiesti erinevalt“. Kindlasti on oluline, et leitakse vahendid, millega suudetakse panna piir tehisintellekti võimekusele. Vastasel juhul ei ole välistatud olukord, mil tehistaip hakkab suuremahuliselt töötama ühiskonnaga mitte arvestaval viisil ning see võib tipneda katastroofiga.

Tehisintellekti arendamisega liigutakse selle võimekuse piiramatuks muutmise poole. See võib pakkuda inimkonnale eeliseid paljudes valdkondades. Hoolimata tehisintellekti inimlikest omadustest, ei ole siiski tegu inimesega, mistõttu võib selle võimekuse suund olla väga kergelt kallutatud väga valele, hävitavale sihile. Seetõttu on süsteemi arendamisega samaaegselt sellele seatavate piirangute kehtestamine täiesti õigustatud

Lisa kommentaar