Artikkel

Kaisa-Maria Oll – Trumpi naasmine presidendina omaks otsest mõju Eesti julgeolekule

Hoolimata 2017. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Donald trumpi kaheldava väärtusega ettepanekutest ja tegudest nii tema ametiajal kui ka pärast seda, ei ole tema 2024. aastal Valgesse Majja naasmine vähetõenäoline. Selle sündmuse tagajärjed ulatuksid aga kaugele väljapoole USA piire. Trumpi poolt läbiviidud muudatused sisaldaksid immigratsioonikeelde usulistel alustel. Lisaks plaanidele USA osaluse katkestamise kohta NATOs ei ole paljutõotavad ka kandidaadi Vene-Ukraina sõda puudutavad avaldused. Kui radikaalselt Trumpi presidendiks valimisega kaasnevad aspektid ülejäänud maailma mõjutaksid?

Presidendikandidaat Donald Trump on teatanud, et juhul, kui teda saadab valimistel edu, kehtestataks mitmeid moslemiriike hõlmav reisikeeld USAsse. Oma kavatsust on ta põhjendanud vajadusega kindlustada USA rahvuslikku julgeolekut (seda peamiselt terrorismi ennetamise näol). Lisaks usulisele diskrimineerimisele, millega kaasnev vaen USA vastu põhjustaks varem või hiljem konfliktide tekke, kannataksid moslemite pered ulatuslikult lõhestatuse all. Keelu tagajärjed said maailmale selgeks juba Trumpi ametiaja alguses 2017. aastal, mil samalaadse plaani elluviimise tulemusena lahutati 3460 lapsevanemat oma ameeriklastest poegadest ja tütardest. Sama saatus tabas massiliselt ka USA kodanikest vanemaid ja nende islamiriikides elavaid lapsi. Kuigi president Joe Biden muutis selle keelu 2021. aastal, ei ole paljude perede olukord siiani taastunud.

Trump on väljendanud oma kavatsust lõpetada osalus NATOs, tuues põhjuseks, et liidu kaitsekulutustest moodustavad USA omad tervelt 68%. Teisisõnu leiab Trump, et Ameerika Ühendriigid, võrreldes teiste liikmesriikidega, millest, tõepoolest, mitmed sõjaliste kulude nõuet eiravad, panustavad liitu ebaõiglaselt palju. Võimsaimate majanduslike ressurssidega riigi NATOst väljaastumine annaks aga hävitava löögi nii organisatsiooni püsivusele kui ka selle liikmesriikide julgeolekule. Eesti Päevalehes 2023. aasta oktoobris avaldatud Edward Lucase arvamusartiklis on välja toodud Trumpi tsitaat „Ma hoiatan teid: USA ei lähe sõtta, et kaitsta mingeid Lõuna-Leedu põlde või riike, mis pole aastakümneid oma osamakseid tasunud”. Maailma ühe mõjukaima riigi lahkumine NATOst tagaks viimase tõsiseltvõetavuse märkimisväärse kahanemise ja seega sõjaliste kallaletungide arvu suurenemise.

Võrreldes presidendikandidaadi Joe Bideniga, kes on Vene-Ukraina sõjas avalikult välja näidanud poolehoidu Ukraina vastu, ei olda Trumpi selleteemalistes seisukohtades mehe segaste sõnavõttude tõttu kindlad. Trump on öelnud, et tema prioriteediks oleks Vene-Ukraina sõja kiire lõpetamine, kuid ta ei ole soovinud öelda, kas Ukraina võit on see, mida ta näha tahaks. Presidendikandidaadi avalduste mitmetimõistetavus on aga murettekitav, eriti, kui silmas pidada sõja mastaapsust. Trump on väitnud, et suudaks 24 tunni jooksul lõpetada sõja kõikidele osapooltele rahuldavalt, avamata seejuures oma plaane detailsemalt. Valides presidendiks isiku, kelle selgitused sõtta sekkumise kohta niivõrd palju soovida annavad, kerkiks tingimata esile küsimus, kui oluliseks Ameerika Ühendriigid Ukraina edu tegelikult peavad.

Mõjud, mis Donald Trumpi taas presidendiks valimisega kaasneksid, oleksid mitmeid riike arvesse võttes katastroofilised. Reisikeelu kehtestamisega islamiusulistele riikidele on garanteeritud perekondade lõhkumine ja piiratute vaen USA vastu, mis võib tulevikus tipneda ulatuslike konfliktidega. Viies ellu NATOga koostöö lõpetamist puudutava plaani, väheneks liidu tõsiseltvõetavus, mis oleks kindlasti hulga seni aset leidmata jäänud sõjaliste kallaletungide toimumise ajendiks. Õhku jääks rippuma küsimus, kas USA jääb Ukrainat toetama, mis on Ühendriikide senist panust silmas pidades äärmiselt murettekitav. Ameerika Ühendriikide presidendi kätes ei oleks ainult USA, vaid kogu maailma julgeolek ja saatus. Kui Trumpi saadaks valimistel edu, muutuks seega määramatult ulatuslikult senine maailmapilt.

Allikad:

https://arvamus.postimees.ee/7861903/william-hague-valmistuge-trumpi-tulekuks-voi-diktaatorid-hakkavad-asju-otsustama

Lisa kommentaar