Artikkel

Kas Eesti energiajulgeolek on tagatud?!?

Gaasitoru ja sidekaablite intsidendid näitavad, et meie kriitiline veealune energiataristu on haavatav ja loovad sobiva pinnase selle probleemi lahendamiseks.

Mõni aeg tagasi vapustas kogu Eestit fakt, et Eesti- ja Soome-vahelise gaasitoru Balticconnectori ja sidekaabli töö on peatunud. Hiljem selgus, et kannatada on saanud ka veel üks Eestit ja Rootsit ühendav sidekaabel. Nüüdseks on selgunud, et vähemalt  gaasitoru on lõhutud inimtegevuse tagajärjel ning seetõttu on nii Eesti kui ka Soome algatanud kriminaalmenetlused süüdlase leidmiseks. Seni aga hoiduvad mõlemad pooled süüdlaste nimetamisest. Paraku jääb endiselt õhku kahtlus, et antud rünnakute taga võis olla mõne vaenuliku riigi laev. Üks on kindel, antud intsidendid näitavad, et meie veealune taristu on haavatav ja loovad sobiva pinnase selle probleemi lahendamiseks. Siit tekib ka õigustatud küsimus, kas Eesti energiajulgeolek on kriitilistel hetkedel tagatud ja kuidas saavad aidata Euroopa Liit ja NATO kaasa meie kriitilise energiataristu kaitsmisele.

Eesti on valmis erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga

Hetkel on Eestis gaasi varustuskindlus tagatud ja meie peaminister Kaja Kallas on öelnud, et Eesti on kriisideks hästi valmistunud. Siiski hirmutab päris paljusid inimesi fakt, et Eesti on endiselt Venemaa energiasüsteemiga seotud ning seetõttu oleme me sealtpoolt väga haavatavad. See tekitab aga paljudes inimestes segadust  ning osaliselt põhjendatud hirme. Tekib küsimus, kas me oleme erakorraliseks desünkroniseerimiseks valmis. Tegelikult asi nii nutune ei ole ja eelmine Eleringi juht Taavi Veskimägi on öelnud, et Eesti on erakorraliseks sünkroniseerimiseks Europaga enam-vähem valmis. Eesti on selles osas juba ka väga palju ära teinud ning meid on aidanud ka meie liitlased. Praeguseks on välja öeldud, et plaanipärane desünkroniseerimine toimub hiljemalt 2026. aasta jaanuariks. Siiski on siit kaasa võtta ka mitmeid õppetunde. Eesti oleks pidanud kohe, taasiseseisvumise järgselt, hakkama jõudsalt pingutama selle nimel, et me energia osas Venemaast ei sõltuks. Me oleme alati teadnud, et meie naaberriigi juhtkond ei ole meiega samu väärtusi jagav. Miks peab enne alati midagi väga valesti minema, kui ka päriselt midagi kiiresti ette võetakse? See ongi meile kõigile mõttekoht. Sõltumine agressorriigi elektrisüsteemist ei ole mitte mingist otsast vaadatanuna jätkusuutlik.

Eesti kriitiline energiataristu on kohati haavatav

Teiseks on väga oluline rääkida ka Eesti energiainfrastruktuuri haavatavusest. Nädalavahetuse sündmused näitasid meile selgelt, et teatud osa meie taristust on vaenlastele haavatav. Isegi kui antud intsidendi taga ei olnud mitte ükski välisriik on päris selge, et ka neil oleks õnnestunud gaasitoru rünnata. Paratamatu on see, et maapealset infrastruktuuri on palju lihtsam turvata kui merealust. Siinkohal peaksimegi me kindlasti koostööd edendama meie liitlastega. Järelvalvet meie kriitilisele energiataristule tuleb suurendada, et tulevikus sellised asjad enam ei juhtuks.

Energiajulgeoleku tagamisel on oluline koostööd teha ka liitlastega

Energiajulgeoleku tagamisel saavad meid aidata ka meie kallid liitlased. Kindlasti tuleks suurendada NATO vägede kohalolekut Läänemere piirkonnas. Nii on hõlpsam piirkonda monitoorida ja nii saab potentsiaalseid rünnakuid ka juba eos ennetada. Meie kõigi rõõmuks neid konsultatsioone ka tõenäoliselt alustatakse. Muidugi ei saa me lootma jääda vaid välisele abile ja peame ka meie mereluure võimekust ning radarite süsteemi pidevalt arendama. Eestil peab olema Läänemerel toimuvast võimalikult hea ülevaade. Kõige paremini on rünnakud ennetatavad, kui me ise anname endast maksimumi ning meid aitavad ka meie liitlased.

Antud intsidendid näitasid meile ära ka selle, et tegelikult ei ole me sellistest üksikutest intsidentidest mõjutatavad. Ka mitmed ministrid on öelnud, et gaasi jagub ja tarned jätkuvad Läti kaudu. Seega paanikaks põhjust ei ole. Saame selle üle olla riigina väga uhked. Siiski jääb õhku küsimus, mis saab infrastruktuuri vastu sooritatud ulatuslikemate rünnakute korral. Seda ei oska meile keegi ennustada. Esimene samm olukorra paremaks muutmiseks on kindlasti täielikult Venemaast sõltuvusest loobumine, edaspidi tuleb tegeleda juba olemasoleva infrastruktuuri turvamisega. Üldjoontes võib siiski öelda, et Eesti energiajulgeolek on tagatud.

Olukorras, kus meie naaberriigiks on terroristlik riik Venemaa peab Eesti tegema kõik enda energiajulgeoleku kindlustamiseks. Lisaks plaanipärasele sünkroniseerimisele Mandri-Euroopa elektrivõrguga on väga oluline suurendada järelvalvet ka kriitilisele energiataristule. Kõige parem efekt on siinkohal võimalik saavutada koostöös liitlastega. Siiski pole põhjust paanikaks ja üldjoontes saab öelda, et Eesti energiajulgeolek on tagatud.

Allikad

https://www.err.ee/1609137257/eesti-rootsi-kaabli-ja-gaasitoru-purunemise-alas-viibisid-samad-laevad

https://www.delfi.ee/artikkel/120238648/video-margus-tsahnka-olen-gaasitoru-vigastust-nainud-aga-kirjeldada-ei-saa-see-on-inimtekkeline

https://majandus.postimees.ee/7873707/kallas-eesti-gaasi-varustuskindlus-ei-ole-ohus

https://majandus.postimees.ee/7611689/video-ja-blogi-taavi-veskimagi-venemaa-saab-eesti-mone-minutiga-elektrisusteemist-valja-loigata

https://elering.ee/sunkroniseerimine

Lisa kommentaar