Kliimapõgenikud – meie uus reaalsus?!?
Viimaste aastakümnete jooksul on teadlased maailma hoiatanud pidevalt süvenevate kliimaprobleemide eest. Kliimasoojenemise üks otseseid tagajärgi on aga ka kliimapõgenikud. Kliimapõgenikeks nimetatakse inimesi, kes on kliimatingimuste või kliimamuutuste tõttu sunnitud enda alalisest kodust lahkuma. Need inimesed ei lahku mitte majanduslikel põhjustel, vaid seetõttu, et nende koduriigi ilmastikutingimused pole enam lihtsalt elatavad. Uuringud on näidanud, et 25 aasta pärast on sunnitud oma kodust lahkuma vähemalt 216 miljonit inimest. Need on inimesed, kes inimtegevuse tõttu ei saa enam edasi elada nii, nagu nad on harjunud. Maailm on kahjuks juba nii kaugele jõudnud – nüüd on viimane aeg midagi ette võtta! Kliimapõgenike probleem on aina aktuaalsemaks muutunud just viimastel aastatel. Kas Eesti ja Euroopa Liit peaksid kliimapõgenikke vastu võtma? Kas kliimakatastroofi ja põgenike saabumist saab veel ära hoida? Mida kliimapagulastega Eestis ette võtta?
Kliimapõgenikud on kliimakatastroofi otsene tagajärg
Kliimapõgenikud ei ole mitte eraldi vaadeldav nähtus, vaid otsene tagajärg praegusele kliimakatastroofile. Kui ei oleks kliimaprobleeme, ei peaks inimesed kliimakatastroofi hirmus ka põgenema. Ka Lauri Läänemets käsitles Arfamusfestivali viimases arutelus, kliimapõgenikke just kliimakatastroofi ühe tagajärjena ning ütles, et kui me tahame kliimapagulaste survet Euroopa Liidule ära hoida, peame me eelkõige tegelema just kliimaprobleemide lahendamisega. Kui maailma riikide liidrid kliimakatastroofi ärahoidmiseks midagi ette ei võta, peaks neil olema moraalne kohustus vähemalt kliimapõgenikke aidata.
Kas kliimapõgenike üleküllust on võimalik vältida?
Kas kliimakatastroofi on võimalik veel ära hoida? Täielikult me kliimamuutusi tagasi pöörata ei saa, kuid endiselt on võimalik nende tagajärgi inimestele vähemalt mingilgi määral leevendada. Koheselt tuleb rakendada väga radikaalseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks (olgu selleks siis keskkonnakahjuliku tootmise keeleamine või maksustamine või midagi muud). Sellisel juhul ei teki olukorda, kus Euroopa ja teised riigid oleksid ühel päeval kliimapagulastest üleküllatud ja see oleks positiivne nii meile kui ka põgenikele, kes ei peaks sellisel juhul enda kodukohast lahkuma. Tegelikult nad ju lahkuda ei soovi – nad on selleks sunnitud!
Kliimapõgenike puhul tuleks keskenduda eelkõige positiivsele
Kliimapõgenikud on otsene oht Euroopa Liidu ja muu maailma stabiilsusele. Siinkohal ei soovi ma öelda, et me peame olema südametud ja inimesi mitte aitama, vaid seda, et kliimapõgenikega seonduv tuleb eelnevalt väga hästi läbi mõelda. Üldiselt peame me abivajajaid aitama! Meil on riigina olemas kogemus 1944. aastast, mil arvestatav osa meie rahvast oli NSVL okupatsiooni kartuses sunnitud Eestist lahkuma. Nüüd on meie kord olla suuremeelsed – me kõik nägime Ukraina sõja taustal, kuidas meie rahvas on valmis põgenikke aitama. Kliimapõgenikud võivad aga hakata mõjutama Euroopa riikide stabiilsust. Põgenike puhul võivad probleeme tekitada eelkõige kultuurilised ja religioossed erisused. Nende sulandumine ühiskonda tuleks riiklikul tasandil hästi läbi mõelda. Üldiselt on aga kõik sellised probleemid ületatavad ja keskenduma peaks eelkõige positiivsetele aspektidele. Näitekas aitavad kliimapõgenikud kaasa soolis-vanuselise struktuuri parandamisele ja tööjõu puuduste lahendamisele. Seega ei saa kliimapõgenikke käsitleda negatiivse nähtusena. Nende lahkumine koduriigist on olnud paratamatu ja on kaudselt kõigi keskkonnavaenulike inimeste süü.
Kliimapõgenikud on saanud juba praegu maailmas väga aktuaalseks teemaks. See on meie uus reaalsus. Kliimaprobleemidega mitte tegeledes või neid liiga aeglaselt lahendades see probleem aina süveneb. Kliimapõgenikke tuleb kohe kindlasti aidata ja keskenduda tuleks eelkõige positiivsetele mõjudele. Siiski tuleb seda teemat ühiskonnas veel arutada ja leida kõigile sobiv lahendus.
Oleme suuremeelsed ja aitame abivajajaid!
Allikad
https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2023/03/20/climate-change-ipcc-report-15/