ArtikkelUncategorized

Mirtel Merila – Ebavõrdus on probleem ka tänapäeva ühiskonnas

Tänapäeva ühiskonnas on suureks probleemiks igasugune ebavõrdsus ja diskrimineerimine. Inimesi koheldakse erinevalt vastavalt nende soole, rassile, vanusele ja usulistele või seksuaalsetele tõekspidamistele. Ühiskond püüab liikuda sellises suunas, et kõigil oleks elamiseks võrdsed õigused, kuid selleks on vaja kõikide inimeste panust.

Juba väga pikalt, kui mitte alati, on naisi ja mehi koheldud erinevalt. Naisi on ajalooliselt peetud nõrgemaks sooks ning nende peamiseks kohustuseks on olnud kodus laste kasvatamine, samas kui mehed käisid tööl ja teenisid raha. Naiste koht ühiskonnas oli peaagu sama madal kui orjadel. Loomulikult ei ole tänapäeval erinevus nii drastiline kui kunagi, kuid erinevus on siiski üsna suur. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis kõige suuremad soolise ebavõrdsuse probleemid: sooline palgalõhe, tööturu jagunemine ja osalemine otsustustasandil. Eestis on üks Euroopa kõrgemaid palgalõhesid. Juhtivatel ja kõrgemalt tasustatud ametikohtadel töötab rohkem mehi, näiteks on koolidirektorite seas rohkem mehi, õpetajate hulgas aga enamik naised. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis sooline ebavõrdsus palju suurem probleem, millele lahenduse leidmine tundub olevat raskem kui pealtnäha arvata.

Sageli defineeritakse inimesi nende rassi, nahavärvi, rahvusliku või etnilise päritolu järgi. Paljude arvates pole rassism Eestis probleemiks, kuid tegelikult on. Rassismil on palju vorme ja see võib juhtuda erinevates situatsioonides. See võib hõlmata ahistamist, väärkohtlemist või alandamist. Ka solvavad naljad ja inimeste välja jätmine teatud tegevustest või kohtadest nende nahavärvi või päritolu põhjal on rassism. See võib juhtuda nii poes, koolis, tööl kui ka internetis. Lastele räägitakse kogu aeg, kuidas kiusamine on halb ning seda ei tohi teha, kuid ometi on rassism täpselt samasugune ja isegi hullem kiusamine. Näiteks võib tööandja CV-sid lugedes ainult perekonnanime järgi juba inimesi välistama hakata. Sellisel juhul ei ole tegemist võrdsusega ja sellist diskrimineerimist ei tohiks olla. Kindlasti on maailmas piirkondi või riike, kus rassism on palju suuremaks probleemiks, aga see on probleemiks ka Eestis.

Tänapäeval on väga aktuaalseks teemaks seksuaalvähemused ning nende diskrimineerimine. Paljude inimeste jaoks ei tule kõne allagi, et koos elavad kaks meest või kaks naist. Praeguses ühiskonnas on see väga normaalne, et koos elavad kaks samast soost isikut. Eestis võimaldab abieluvõrdus kahe samast soost isiku abielu ning kooselu. On endiselt inimesi, kes on selle seaduse vastu ning ei pea sellist abielu õigeks. Kui seda seadust ei oleks, siis oleks jälle tegemist seksuaalvähemuste diskrimineerimisega. Igal inimesel on õigus valida endale kaaslane ning ka selle kaaslasega abielluda ja pere luua. Ei ole õige kelleltki seda õigust ära võtta ega seda kuidagi piirata. 

Diskrimineerimist ja ebavõrdsust on maailmas palju ning selle täielik kaotamine on võimatu, küll aga on võimalik seda osaliselt vähendada. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumuste tõttu. Täpselt nii see peaks ka olema.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga