ArtikkelUncategorized

Mirtel Merila – Tehisintellektil on negatiivne mõju ka välispoliitikale

Tänapäeval on väga aktuaalsed igasugused robotid ja muud tehisintellektid. Nii nagu iga teine masin, on tehisintellektid loodud, et muuta inimese elu lihtsamaks. Elu lihtsamaks tegemise arvelt aga võivad kannatada muud aspektid. Viimane uuendus tehisintellektide maailmas on juturobot ChatGPT, mida on võimalik kasutada mitmetes erinevates keeltes. Juturobot ise on väga tore ja tark masin, kuid kui seda kasutada valedel eesmärkidel, siis ei ole inimeste elu muutetud mitte lihtsamaks vaid vastupidi.

Tehisintellektidel ja robotitel on palju positiivseid külgi, mille jaoks need üldse loodi. Iga tehisintellekt on loodud mingi kindla eesmärgiga. Selle looja on võtnud ette mingi probleemi, mida ta soovib lahendada ning loonud selle lahendamiseks tehisintellekti. Selliste masinatega saab lihtsustada inimeste tööd. Näiteks suudavad tehisintellektid suurt hulka andmeid väga kiiresti ja täpselt töödelda. Samuti saab nendega erinevaid ülesandeid automatiseerida, et inimene ise ei peaks nii palju vaeva nägema. Tehisintellektide kasutamine võib osutuda ka näiteks tööandjale odavamaks, sest see ei nõua palka, sellel ei ole kindlat tööaega ning see ei nõua puhkust ega kaota hetkekski oma efektiivsust. Inimesed on loonud erinevaid tehisintellekte, et muuta oma tööd efektiivsemaks ja elu lihtsamaks. Seejuures aitab tehisintellekt edendada ka maailma kaubandust.

Kõige positiivse kõrval on tehisintellektidel muidugi ka negatiivseid külgi. Nende kasutusele võtmine võib teatud valdkondades kaotada ära töökohti. Töökohtade kadumisega aga võtame paljudelt inimestel ära sissetuleku, mis võib minna tervele ühiskonnale kui ka majandusele kalliks maksma. Samuti ei saa tehisintellekte lõpuni usaldada. Kuigi need on loodud inimese poolt, siis ei saa olla sada protsenti kindel, et erinevate algoritmidega pole midagi valesti läinud. Nii võib juhtuda õnnetus, kus näiteks paljude inimeste privaatsed andmed satuvad kellegi kätte, kelle kätte need sattuda ei tohiks. Sellisel moel peab ka olema rohkem ettevaatlik küberrünnakute suhtes, mis ka võivad halvasti lõpeda.

Ka ChatGPT-l on erinevad positiivsed ja negatiivsed küljed. Seda on väga mugav kasutada kiirelt informatsiooni otsimiseks, sest see on kättesaadav kõigile, kellel on olemas internet. Mugavusele vastukaaluks on jällegi usaldusväärsus. Kuna ChatGPT kasutab andmete otsimiseks interneti otsingut, siis ei pruugi kogu info alati tõde olla, kuigi see võib olla esitatud väga tõetruult. Negatiivne külg on ChatGPT-l ka hariduses. Näiteks kõrghariduses erinevate uurimistööde kirjutamiseks on väga mugav lasta tehisintellektil enda eest töö ära teha. Siinkohal tuleb aga jälle mängu andmete tõsidus ja loomulikult ka kõrghariduse aga ka igasuguse muu hariduse omandamise eesmärk. ChatGPT-d kasutades ei õpi õpilane ise andmeid analüüsima ja kriitiliselt mõtlema, mis on tänapäeva infoühiskonnas väga oluline. Selline käitumine muudab õpetaja ja õpilase või tudengi ja õppejõu vahelise suhte ebausaldusväärseks. Arvatakse, et ChatGPT avaldab ohtu teadusele ja eriti teadusartiklite ja uurimistööde kirjutamisele. Kuna tegemist on üsna uue lahendusega, siis ei ole see veel väga usaldusväärne. Seega võiks vähemalt kõrghariduse omandaja aru saada, et mõistlikum on informatsioon ise otsida ja oma töö ise valmis kirjutada.   

Tehisintellektil on negatiivne mõju ka välispoliitikale. Tehisintellekti negatiivne mõju välispoliitikale võib kaasa tuua mitmeid väljakutseid ja ohte. Üks peamisi muresid on seotud küberturvalisusega, kus tehisintellekt võib suurendada küberrünnakute keerukust ja raskendada nende tuvastamist. Samuti võib tehisintellekt süvendada jõudude tasakaalu ebavõrdsust, kuna riigid võivad kasutada selle võimalusi sõjalistel eesmärkidel, suurendades seeläbi geopoliitilist pinget. Tehisintellekt võimaldab riigijuhtide kõnesid ka võltsida ning see omakorda tekitab segadust kõigis inimestes.

Tehisintellektide kasutamine võib olla paljudes valdkondades kasulik, kuid kui ei teata selle ohtudest, võib see rängalt kätte maksta. Seega on tehisintellekt küll hea abivahend, aga ainult juhul kui osatakse seda kasutada ja ei jääda lootma ainult sellele, vaid ollakse valmis ka võimalikeks vigadeks. Luues juurde erinevaid tehisintellekte, teeme mõnes kohas küll oma elu lihtsamaks, aga mõnes teises kohas võib meie elu selle arvelt raskemaks muutuda.

Allikad:

https://www.err.ee/1609159378/juri-vain-tehisintellekt-on-palju-enamat-kui-masinope

https://www.simplilearn.com/advantages-and-disadvantages-of-artificial-intelligence-article#:~:text=Ethical%20Concerns%3A%20AI%20raises%20ethical,emotions%20or%20produce%20original%20ideas.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga