Artikkel

Niina Järvsoo | Lääne naiivsuse vili: Nord Stream gaasitoru plahvatused

Lääne naiivsuse vili: Nord Stream gaasitoru plahvatused

Septembri lõpus leidsid Läänemeres, Taani ja Rootsi lähistel, Venemaa ning Saksamaa vahel naturaalset gaasi transportivates Nord Stream gaasitorudes üks ja kaks aset plahvatused (BBC 2022; ERR 2022a), tekitades kogu Läänemaailmas tugevat poleemikat. Kuna plahvatuste taga olevat süüdlast pole leitud, on teema siiani päevakajaline – süüdlase otsimine, erinevate riikide süüdistamine ning süüdistuste ümberlükkamine toimub siiamaani, lisaks on probleemiks ka vette jäänud gaasitoru, Euroopa ja Venemaa ühenduse varemed. Viimaste uudiste valguses peetakse süüdlaseks Ukrainast tulevat rühmitust (Kelomees, 2023), viies olukorra teistsugusse, Venemaad süüdistavast hoopis Ukrainat kahtlustavasse raamistikku. 

Nord Stream, gaasitoru ülejäänud maailmast sõja tõttu isoleeritud Venemaa ja Saksamaa vahel, mõjutas endas avaldunud süüdlaseta plahvatusega rahvusvahelist rahu, olles spekuleeritult Venemaa poolt korraldatud rünnak Euroopa Liidu ja ka NATO liikmesriikide taristule (ERR 2022a). Plahvatus on rahvusvaheline probleem, mis hõlmab endas nii julgeolekut, s.t teise riigi taristu ründamist puudutavat, kui ka humanitaar, s.t gaasileket ning keskkonnakahju hõlmavat aspekti, olles seeläbi gaasitoru kui majandusliku faktori plahvatusega, mis toob kaasa suurema lekke, seotud ka hübriidsõjaga, mille eesmärk on läbi mitte otseselt sõjaliste faktorite riikide stabiilsust ja üleüldist ühtsust killustada (Sazonov 2022, 5), mida Venemaa on teinud ka gaasikriisiga Euroopas (Gilchrist 2022). Taristu otsene ründamine ning seeläbi ka keskkonnakahju tekitamine tõi probleemi arutlusele rahvusvahelistes organisatsioonides, sealjuures ÜRO-s ja NATO-s, kus plahvatust käsitleti rünnakuna organisatsiooni liikmete infrastruktuuri vastu, lubades rünnakute eest vastavaid tegusid (ERR 2022a). Kuigi Venemaa süüd polnud tõestatud ning viimane osales ka ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena antud teemat puudutaval istungil, andis teadmatus veelgi rohkem alust rahvusvaheliseks konfliktiks, mida oli näha ka Venemaa ja Ühendriikide puhul, kus esimene teist Julgeolekunõukogus õhkamise pärast süüdistas (Besheer, Bredemeier 2022). Hetkel, USA poolt Ukraina osalust viitava luureinfoga, on olukord jõudnud järgmisesse staadiumisse, kus Venemaa süü on suure küsimärgi all, millele juures langeb sõjas suurtelt liitudelt abi vajava Ukraina maine. Vahetult enne Ukraina süüdistamist viitasid tõendid aga Ühendriikidele, millest edasi liikus süü viimase luureinfo läbi Ukrainale (Kelomees, 2023). Seetõttu on tegu probleemiga, mis erinevaid riike süüdistustega ning viimaste ümberlükkamisega proovile paneb ja üleüldiselt konfliktset õhkkonda loob, ohustades seeläbi julgeolekut ning rahvusvahelist rahu. 

Tõendite puudumise ning puhtalt spekulatsioonide tõttu on igal kahtlustataval riigil, aga eelkõige sõda alustanud Venemaal tegutsemiseks vabad käed, kuna mingeid otseseid sanktsioone peale riikide enda kahtluste ning viimasega koostööst äraütlemise antud situatsiooni puudutades kellelegi peale panna ei saa. Venemaa kasutab omakorda olukorda ära enda teooriate levitamiseks ning konfliktide loomiseks, kasutades seeläbi plahvatusi enda kasuks nii inimsuhete, keskkonna kui ka üleüldise julgeolekuga hirmutamise tasandil – gaasilekke uurimine tõi Rootsi juurde Vene laevu, kes juhtumit väidetavalt uurisid (Besheer, Bredemeier 2022). Lisaks kasutab Venemaa gaasileket ära USA suhtes oleva usalduse vähendamiseks – esimene väidab jätkuvalt, pea pool aastat pärast plahvatuse toimimist, et just viimane on tegelikult plahvatuste taga (Reuters 2023). Seega võib olla tegu suurema strateegilise plaaniga, mille abil tuua Läänemaailmale probleeme juurde, et Euroopa Liit tegeleks rohkem enda siseasjadega ning paneks vähem rõhku Ukraina sõjale, mis on osutunud lisaks ukrainlaste visadusele ka Euroopa Liidu riikide abi tõttu Venemaa jaoks oodatavast palju kulukamaks ning pikaajalisemaks projektiks. Sõja õnnestumiseks on vaja seetõttu Euroopa tähelepanu Ukraina pealt hajumist, mille juures hirmutavad plahvatused läbi enda asukoha ka NATO-ga liituda kavatsevaid Soomet ja Rootsit. Olenemata sellest, kas gaasileke on Venemaa korraldatud või mitte, saab riik sealt, hoolimata nende enda gaasi mingis koguses äravoolust, hetkeses sõjaseisus läbi Euroopa Liidu lõhestamise ja saboteerimise, seega riikide liidusiseste probleemide ning nendele keskendumise, kasu, mida on näha ka Ühendriikide poolt Ukrainale suunatud, sealjuures ka ülejäänud Läänemaailma hõlmavate kahtlustuste läbi. Lisaks tekitab just gaasi äravool küsimuse, miks Venemaa pidi antud plahvatust korraldama (Kelomees, 2023), andes seeläbi Ukrainale õhkamiseks motiive. Samuti on olukord, olenemata faktist, kas lõhkaja oli Venemaa või mõni teine riik, ohtlik ka seetõttu, et suur osa Euroopast on omavahel seotud just merealuste kaablitega (BBC 2022) – Euroopa on vee alt arvatumast nõrgem ning haavatavam, mistõttu võis plahvatus olla n-ö hoiatuseks, et järgmine kord sihitakse juba teisi veealuseid kaableid, tekitades seeläbi Euroopas suure humanitaarkriisi ning andes sündmusele potentsiaalse suurema julgeolekut ohustava rünnaku riski.

Antud plahvatus omab mõju ka Eestile. Eesti on tänu Nõukogude Liiduga seotud taustale Venemaaga seotud koostöö ja sõprussuhete osas ettevaatlik. Seetõttu ei ole Eesti erinevalt Saksamaast Venemaalt saabuvast maagaasist niivõrd sõltuvuses, olles juba 2021. aastal Euroopa üks vähim Vene gaasist sõltuvaid riike (Statista 2021), samas mõjutab sündmus siiski Eesti kui väikeriigi julgeolekut. Eesti, sõjaka ja suure Venemaa naaber, olles samal ajal enda väiksuse tõttu üksinda üsnagi abitu, sõltub enda võimalustes suures osas rahvusvahelistest organisatsioonidest, liitudest ning Euroopa Liidu suurriikidest, kuna üksinda pole võimalik ennast Venemaa kõrval turvaliselt tunda või viimasele vastu hakata. Lääne nõrkus või allumine Venemaale mõjub ka Eestile: Venemaal tekib arvamus, et Lääs on kergesti manipuleeritav, Eesti kui tugevalt Lääne küljes kinni olev ning neile toetuv riik muutub ka ise seeläbi nõrgemaks, teades samal ajal läbi enda mineviku, et Venemaa katsub manipulatsiooniga lihtsalt Läänemaailma piire. Kogu Lääne sõltuvus Vene gaasist muudab selle, sealjuures ka Eesti, Venemaa suhtes hübriidsõjas lihtsaks ohvriks, andes läbi gaasisuhte ka raha Ukrainas sõja pidamiseks ning Euroopa terroriseerimiseks – ilma gaasitorude ehitamise ning koostööta poleks olnud võimalust, olenemata, kes antud riik oli, ka midagi õhku lasta. Seega on Eestile Nord Streami plahvatuse puhul tähtis, et Läänemaailm vähendaks veelgi, põhimõtteliselt kaotaks sõltuvuse Venemaa gaasist, sest ainult sel juhul jääb viimase võimu veel väiksemaks ning antud rünnakud võivad olla veel harvemad. Euroopa Liit on antud seisukohaga nõustunud ning gaasitorudest tuleva gaasi kogust vähendanud; samas suurenes seejuures maagaasi tarne (ERR 2022b), mistõttu jätkus Venemaa rahaline toetamine, seda lihtsalt teisel viisil. Õnneks on maagaasi tarne näol tegu eesmärgiga, mille abil peaks sõltuvus läbi terminalide üks päev täielikult kaduma – jaamade ehitust ei saa aga varasemate naiivsete otsuste tõttu ilma Venemaa abita alustada. 

Lisaks on Eesti jaoks oluline, et Läänemaailm leiab süüdlase ning võtab viimase vastutusele; seetõttu oli Eestile toeks ka NATO pöördumine, samas ei kattunud riigi seisukoht Saksamaaga, mille mereväe ülem ei uskunud, et plahvatuse tekitaja suudetakse vastutusele võtta (ERR 2022a), andes seeläbi süüdlasele n-ö karisustevaba tegutsemise tunde.  Viimased uudised viitavad aga kahtlustele, et Saksamaa võib Ukrainat plahvatuste tõttu vähem aidata (Kelomees, 2023) – antud teguviis oleks Eestile küll süüdlase vastutusele võtmisega vastav, kuid samas Venemaale rohkem võimu andev ning Eesti julgeolekut ohustav käitumine. Kuigi Ukraina süüd pole keegi ülikindlate tõenditega tõestanud, on antud tegevus hea võimalus Venemaa propagandaks ning mõjuallikaks, mis vähendaks Lääneriikide toetust Ukrainale, tähendades seeläbi ka ebakindlamat julgeolekukorda Eestile. Seetõttu on lisaks süüdlase sihipärastele otsingutele ning vastutuste võtmisele Eesti jaoks ka tähtis, et süüdlasele viitav info oleks põhjalikult läbi uuritud ning enne tegusid toimuks ka usaldusväärne analüüs, jättes ära ka ebavajalikud konfliktid, tegutsedes sealjuures jätkuvalt ühtselt ühise eesmärgi nimel. Lisaks mõjutavad Nord Streami plahvatused ka Eesti heaolu, sest intsident toimus Läänemeres, tähendades seetõttu niigi halvas seisus veekogule veelgi suuremaid kahjustusi, ohustades seeläbi Eesti rannikualasid ning nende veekvaliteeti, mõjutades pikemas perspektiivis ka riigi elanike keskkonnaga seotud heaolu. Kuigi gaasitorudest on praeguseks alles ainult varemed, kardab Soome Vene aktiivsemalt sõitma hakanud naftalaevadelt tulevat reostust (ERR 2023), mistõttu on veekogu puhtus suuresti Venemaa kätes, andes neile võimalusi manipulatsiooniks ning riigisiseste probleemide esiletoomiseks. Niigi muutustega, s.t nii gaasiprobleemide kui ka kliimasoojenemise ning keskkonnasäästlikkusega tegeleval ajahetkel tähendab Läänemere suurem saastumine järjekordset väljakutset, mistõttu on Eestile tähtis Läänemere gaasist kiire puhastamine. 

Hetkel on rahvusvahelisel tasandil probleemi lahendamise poole liikumiseks tähtsaim kiire tegevus gaasi uute alternatiivide otsimisel, millega Euroopa Liit uute partnerite otsingul ning LNG jaamade ehitamise näol ka tegeleb, lisaks on uudisteagentuuris Reuters avaldatud artikli andmetel 2023. aasta märtsi seisuga plaanis gaasitorude hävitamine, kuna viimaste kasutus lõpetatakse (Soldatkin, Astakhova, Steitz 2023). Samas on uusi gaasiallikaid hõlmav protsess kallis ning aeganõudev, kuna Euroopa on varasemalt, enda n-ö läänelikus naiivsuses Venemaad usaldanud ning viimasest sõltumisega suure vea teinud; kiire muutus, sealjuures veel gaasi oma, mida naturaalsel kujul igal pool ei leidu, nõuab palju raha – ometi hetkel mingit muud valikut, Ukraina sõja valguses ja Venemaa poolt tehtud ränkade inimõiguste rikkumise perspektiivis, ei ole. Tegusid oleks pidanud tegema varem – kui Venemaa on näidanud juba 2000. aastate algusest enda demokraatiast eemale tüürimist (Pipes 2004), siis Euroopa Liit on viimasega naiivselt koostööd jätkanud. Seetõttu on praegu olukorra osaliseks lahendamiseks Euroopa Liidul tähtis kokku hoida, sealjuures ka tõendeid analüüsida ning mitte iga vihjega kaasa minna, et hoida ühtsust ning mitte tekitada siseprobleeme. Lisaks tuleb üle elada Venemaa saboteerimised ning tegeleda kindlalt ja eesmärgipäraselt uute gaasiallikate leidmisega ning pikemas perspektiivis Nord Streami lammutamise või ümberehitamisega, olenemata, et viimane on riskantne, aeganõudev ja keskkonnaohtlik projekt. Seeläbi kaotab Euroopa Nord Streami laadsed gaasiteed Venemaaga, mille korral ei vähene mitte ainult Venemaa võimalus gaasiga manipuleerida, vaid ka Euroopast tuleva tulu vähenemise abil Venemaa võiduga seotud väljavaated Ukraina sõjas. Ükskõik, kes gaasitorude rünnakute taga on, saab viimaseid nimetada Lääne naiivsuse viljaks – riskantne koostöö, naiivne uskumus ka mittedemokraatlikes riikides valitsevale täielikule rahule ja kallutatuse demokraatia kõikvõimsuse poole on viinud hetkel aset leidva olukorrani. 

Kasutatud allikad

A journey to the site of the Nord Stream explosions. (18.11.2022). BBC. Vaadatud 05.12.2022 https://www.bbc.com/news/world-63636181 

Besheer, Margaret; Bredemeier, Ken. (30.09.2022). At UN, Russia, US Trade Barbs Over Nord Stream Damage. VOA News. Vaadatud 05.12.2022 https://www.voanews.com/a/at-un-russia-us-trade-barbs-over-nord-stream-damage-/6771311.html 

FT: merd mööda Euroopasse tarnitava Vene maagaasi kogused on kasvanud. (29.11.2022b). ERR. Vaadatud 04.03.2023 https://www.err.ee/1608804187/ft-merd-mooda-euroopasse-tarnitava-vene-maagaasi-kogused-on-kasvanud 

Gilchrist, Karen. (29.06.2022). ‘We are in a hybrid war’: German foreign minister says as Russia cuts gas supplies to Europe. CNBC. Vaadatud 05.12.2022 https://www.cnbc.com/2022/06/29/russia-ukraine-war-germany-concerned-amid-deepening-energy-crisis.html 

Kelomees, Herman. (08.03.2023). SÕJAPÄEVIK (378. päev) | Plahvatusohtlik lugu: kas Nord Streami lasid õhku ukrainlased? Eesti Ekspress. Vaadatud 10.03.2023 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120154706/sojapaevik-378-paev-plahvatusohtlik-lugu-kas-nord-streami-lasid-ohku-ukrainlased 

Mõlemas Nord Streami torus on gaasileke. (26.09.2022). ERR. Vaadatud 05.12.2022 https://www.err.ee/1608729190/molemas-nord-streami-torus-on-gaasileke 

NATO: Attack on infrastructure would bring ‘united and determined response’. (29.09.2022a). ERR. Vaadatud 05.12.2022 https://news.err.ee/1608733693/nato-attack-on-infrastructure-would-bring-united-and-determined-response 

Pipes, Richard. (2004). Põgenemine vabaduse eest ehk mida venelased mõtlevad ja tahavad. Diplomaatia 210 (10/11). Vaadatud 05.12.2022 https://diplomaatia.ee/pogenemine-vabaduse-eest-ehk-mida-venelased-motlevad-ja-tahavad/ 

Russia says U.S. should prove it did not destroy Nord Stream. (16.02.2023). Reuters. Vaadatud 04.03.2023 https://www.reuters.com/world/europe/russia-says-us-should-prove-it-did-not-destroy-nord-stream-2023-02-16/ 

Sazonov, Vladimir. (2022). Mis on hübriidsõda? Hübriidsõjad ja hübriidsed sõjad: kas nende kaardistamiseks on vaja andmebaasi?, (toim). Siiri Soidro. Tallinn: Sisekaitse Kirjastus, 5-8. 

Share of gas supply from Russia in Europe in 2021, by selected country. (07.10.2022). Statista. Vaadatud 05.12.2022 https://www.statista.com/statistics/1201743/russian-gas-dependence-in-europe-by-country/ 

Soldatkin, Vladimir; Astakhova, Olesya; Steitz, Christoph. (03.03.2023). Exclusive: Russia set to mothball damaged Nord Stream gas pipelines – sources. Reuters. Vaadatud 04.03.2023 https://www.reuters.com/business/energy/russia-set-mothball-damaged-nord-stream-gas-pipelines-sources-2023-03-03/ 

Vene naftale seatud piirangute tõttu võib Soome lahe keskkond ohtu sattuda. (04.02.2023b). ERR. Vaadatud 04.03.2023 https://www.err.ee/1608874379/vene-naftale-seatud-piirangute-tottu-voib-soome-lahe-keskkond-ohtu-sattuda 

Lisa kommentaar