Artikkel

Nora Parik – Demokraatia ja hariduse vahelised seosed

Eestis kui demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Üheks demokraatia alustalaks on haritud rahvas. Haridusele pööratakse ka praegu palju tähelepanu seoses õpetajate palgaläbirääkimiste ning hoiatusstreigiga. Lisaks õpetajate järelkasvu tagamisele tuleb veelgi teadvustada inimestele hariduse olulisust ja selle väärtustamist seoses demokraatia püsimisega.

Tänapäeval mõistetakse Eestis demokraatiana seda, et kõigil on võimalus valida ning seeläbi olla kaasatud riigi juhtimisse. See tähendab, et kõigil vähemalt 18-aastastel on õigus valida Riigikogu. Vana-Kreekas, kust demokraatia alguse sai, tähendas see valimisõigust vaid vabadele meeskodanikele, kes moodustasid rahvast umbes 30%. Arvatavasti ei osanud kreeklased tol ajal isegi ette kujutada, et kunagi saavad valida põhimõtteliselt kõik inimesed. Teisest küljest on demokraatial ka miinuseid, näiteks otsuste tegemisel suur ajakulu või inimeste „rumalus”, sest valida saavad ju kõik. Churchill on öelnud: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisviis, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud.” Demokraatia on püsinud juba mitu tuhat aastat, seega on sellel kindlasti mitmeid häid külgi. Samas pole välistatud selle muutumine aja jooksul või lausa täiesti uue valitsemisvormi teke tulevikus.

Demokraatia suurimaks eelduseks on haritud valijad, kes oskavad eristada tõde valest. See tähendab, et nagu ülejäänud maailmas, on ka Eestis üheks suurimaks mureks informatsiooni üleküllus. Inimesed näevad igal tänavanurgal reklaame ning sotsiaalmeedias vohavad kindla allikata uudised (sealhulgas erinevad vandenõuteooriad). Kõik see muudab inimesi pealiskaudseteks. Enam ei viitsita teemasse süveneda, sest infot on lihtsalt liiga palju ning seega piirdutakse pahatihti vaid pealkirjade lugemisega, mis võivad olla moonutatud. Kriitilise mõtlemise oskus on sotsiaalmeedia ajastul inimeste ja demokraatia jaoks elutähtis. Samuti on vajalikud laialdased üldteadmised maailmast, et mõista tervikpilti. Kõike seda tagav inimestele haridus ning Eestis on väga terav teema õpetajate järelkasv. Koalitsioonilepingus küll seati eesmärgiks õpetajate palga tõstmine, kuid see peaks toimuma hoogsalt ja piisavalt jõuliselt, et motiveerida noori saama õpetajateks. Seega lisaks Eesti elu edendamisele siseriiklikult ning demokraatia jätkusuutlikkusele, tagab haritud rahvas Eesti konkurentsivõime teiste maailma riikidega.

Hariduse üldine populariseerimine Eesti ühiskonnas aitaks samuti kaasa inimeste teadlikkuse tõstmisele demokraatia ja teadmiste väärtusest. See tähendab, et inimesed mõistaksid oma rolli tähtsust riiki panustamisel. Näiteks tähendab Eesti väike rahvaarv seda, et igaühe häälel on mitu korda suurem tähtsus kui üle 80 miljoni elanikuga Saksamaal. Eestis populariseeritakse haridust ja kultuuri näiteks emakeelepäeval või noortele mõeldud teadussaatega „Rakett 69”. Samas võiks rohkem väärtustada raamatute lugemist, mis aitaks kindlasti ka pealiskaudsuse vastu. Kui inimene läheb koju ja hakkab kohe televiisorit vaatama, ei mõtle ta sel ajal väga oma peaga. Kuid kui ta hakkab hoopis raamatut lugema, areneb ta sõnavara, analüüsi- ja empaatiavõime ning inimene võtab sellest tõenäoliselt kaasa mõne uue teadmise. Eriti võiks lugema suunata noori, sest jätkuvalt on kahjuks noori, kes arvavad, et lugemine on ülimalt ebapopulaarne ning see teeb neid vähem lahedaks, kuid tegelikult on ju vastupidi. Õnneks korraldab näiteks Tallinna Keskraamatukogu laste lugemisprogrammi „Suvi raamatuga”, mis loodetavasti kaasab palju noori, sest just noortest saab kunagi Eesti tulevik. Seega tõstaks üldist inimeste teadlikkust hariduse ja kultuuri tähtsustamine ning seda just lugemist populariseerides.

Järelikult on Eesti riigi ja demokraatia edendamiseks vajalik haritud elanikkonna olemasolu. Demokraatiat ohustab inimeste pealiskaudsus ning teadmiste vähene väärtustamine. Seda saaks muuta hariduse populariseerimisega, näiteks raamatute lugemise propageerimisega. Samuti tuleb kindlasti tegeleda õpetajate järelkasvu küsimusega. Haridus on demokraatia üks aluseid ning haridusse panustamine on panustamine Eesti tulevikku.

Allikad:

https://www.err.ee/1608908033/harri-tiido-kas-demokraatia-on-inimkonna-jaoks-sobimatu-nahtus 

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga