Artikkel

Nora Parik – Eesti riik on küll väike, kuid meie keel on suur

Eesti keele püsimajäämine pole hetkel väga suur probleem, sest tegemist on riigikeelega ja selle rääkijate arv kasvab pidevalt natuke. Samas on eesti keelel väga suur potentsiaal saada veelgi suuremaks. See kõik sõltub eesti rahvast. Praegu toimub üleminek eestikeelsele haridusele, kuid selle lõplikuks toimima hakkamiseks läheb veel aega. Seega tuleks lähitulevikus tegeleda eesti keele arendamisega teistel viisidel ja vähendada erinevaid tegureid, mis keelt võivad ohustada.

Esiteks kasutatakse üha rohkem ingliskeelseid sõnu ja väljendeid ning seda eriti noorte seas. See tähendab, et noored puutuvad igapäevaselt kokku ingliskeelse sotsiaalmeediaga ning filmide ja seriaalidega ning see soodustab ingliskeelsete väljendite kasutamist. Näiteks kasutatakse erinevaid sotsiaalmeediaplatvorme nagu Facebook ja Instagram või vaadatakse Netflixist ingliskeelseid seriaale. Samas ei tähenda võõrkeelsete väljendite kasutamine seda, et eesti keelt enam ei osata. Axel Jagau kirjutas: „Noorte inglise keelele üleminekut on kardetud varsti juba aastakümneid. Juhtunud see siiski ei ole.” Tõsi, mõned väljendid on lühemad ja mugavamad öelda inglise keeles, kuid see võib olla tingitud ka sellest, et noored (ja ka täiskasvanud) ei tea kohati, kui ilusaid väljendeid eesti keeles leidub. Sõnavara aitab kindlasti arendada raamatute lugemine ning tasub lugeda ka eesti autorite teoseid, mitte ainult tõlkekirjandust. Seega aitab noortel eesti keelt arendada eestikeelsete raamatute lugemine, mis annab neile suurema sõnavara ning võimaluse eelistada eesti keelt inglise keelele.

Noored pole ainsad, kes vahetevahel kasutavad eesti keelt vähem kui võiks. See tähendab, et täiskasvanud on hakanud kasutama ingliskeelseid väljendeid. See võib olla põhjustatud näiteks töötamisest rahvusvahelistes ettevõtetes või välismeedias. Kui inimene peab igapäevaselt rääkima tööl põhiliselt inglise keeles, võiks ta vabal ajal kasutada võimalikult palju eesti keelt, näiteks rääkida oma pere või sõpradega ja lugeda eestikeelset raamatut. Vanemaid mõjutavad suurel määral nende lapsed ehk üleminekul eestikeelsele haridusele, muutuvad ka paljud vanemad eesti keeles pädevamaks. Täiskasvanuid tuleks julgustada rohkem kasutama ÕS-i, sest sealt on hea üle kontrollida sõnade õigekirja ning aja jooksul võivad reeglid muutuda. Oluline on, et avalikes kohtades poleks sõnu kirjutatud vigaselt. Näiteks kohviku menüüs peaks „kotlet” olema lõpus ikka ühe t-ga, sest muidu võib inimestel valesti meelde jääda. Järelikult saavad lisaks noortele arendada eesti keelt ka täiskasvanud, kes eelistavad võimalusel eesti keelt ning julgevad kasutada ÕS-i.

Lisaks üksikisikutele saab eesti keele arengusse panustada riik ning mitmed organisatsioonid ja ettevõtted. See tähendab, et erinevatel organisatsioonidel on võimalik aidata kaasa eesti keele populariseerimisele. Seda tehakse ka juba praegu. Näiteks korraldab Vikerraadio igal emakeelepäeval e-etteütlust ning Tallinna linn korraldab Tallinna päeval etteütlust. Veel populariseerib keelt kindlasti Eesti Keele Instituut, mille videoid „EKI keelekillud” näidati ETV-s. Sellised erinevad tegevused aitavad kaasa igas vanuses inimeste teadlikkuse tõstmisele eesti keelest. Seega toetavad erinevad organisatsioonid eesti keelt ning mida rohkem teadlikke inimesi on, seda tugevamaks muutub keel.

Järelikult on eesti keele täiustamiseks ja arendamiseks mitmeid võimalusi. Igal inimesel endal on võimalik jälgida oma eesti keele kasutust ning oma sõnavara laiendada, näiteks kasutades ÕS-i ja lugedes eestikeelset kirjandust. Samuti saavad üldist teadlikkust tõsta mitmed organisatsioonid, korraldades näiteks etteütlusi. Eesti riik on küll väike, kuid keel ei ole ning eesti keele kasvamine on terve Eesti riigi vastutus.

Allikad:

https://www.err.ee/1608629173/axel-jagau-eesti-keel-on-suurkeel

Lisa kommentaar