Artikkel

Nora Parik – Kliimamuutuste pidurdamisel on vastutav roll arenenud riikidel

Maailma ja maakera tulevik on inimeste endi kätes. Selleks, et täita soovitud kliimaeesmärgid, on vaja teha ühiseid jõupingutusi ning mida varem neid tehakse, seda parem. Rohepööret ei saa teha üleöö ning üksinda. Tulemuseni jõudmiseks peavad olema avatud meeltega nii riigid kui ka üksikisikud

Kliimamuutused puudutavad kõiki maailma riike, kuid tihti kannatavad selle tõttu rohkem just arengumaad. See tähendab, et üha sagedasemate äärmuslike ilmastikuoludega peavad toime tulema riigid, kes ise väga palju süsihappegaasi atmosfääri ei paiska. Näiteks olid 2022. aasta sügisel Pakistanis erakordselt suured üleujutused, mis olid tavapärastest laiaulatuslikumad kuumalainete, riigi põhjaosas asuvate liustike sulamise ning muude tegurite tagajärjel tekkinud. Samas paisatakse Pakistanis elaniku kohta aastas õhku üle 9 korda vähem CO₂ kui Eestis (vastavalt 0,92 t ja 8,39 t). Lääneriigid küll osutavad arengumaadele abi, kuid tegutseda tuleks otsustavalt. Lisaks taastuvale energiale üleminekust lääneriikides, tuleb aidata ja toetada ka vaesemaid riike ja piirkondi, näiteks kiiresti kasvavat Aafrikat, puhtamate tehnoloogiate kasutusele võtmises. Seega peaksid arenenud riigid, keda veel praegu kliimamuutused väga otseselt et mõjuta, võitlema kliima soojenemise vastu otsustavamalt ja aitama arengumaid.

Eesti on üks neist riikidest, mille elanikud igapäevaselt ei taju või ei kannata kliimamuutuse otseste tagajärgede all, kuid see ei tohiks vähendada meie rolli maakera heaolu eest seismisel. See tähendab, et kuigi viimastel suvedel oleme saanud nautida ühe rohkem kuumi ja päikeselisi ilmi, peame aktiivselt tegelema puhtale energiale üleminekuga ja looduskeskkonna kaitsmisega. Näiteks tuleb võimalusel säilitada ja taastada soid ja metsi. Soode taastamine on üks odavamaid viise atmosfäärist süsiniku sidumiseks, sest turbasse võib talletada väga palju süsinikku. Metsade elurikkuse säilitamine on oluline süsiniku talletamise seisukohalt ja samuti on sellised metsad vastupidavamad põudadele ja kahjurputukatele. Seega peab Eesti nagu iga teinegi riik tegema kõik endast oleneva kliima soojenemise pidurdamiseks, hoolimata sellest, et see ei puuduta meid veel nii otseselt kui arengumaid.

Igal inimesel on endal vastutus maailma ja järeltulevate põlvede ees. See tähendab, et oma valikutega määravad inimesed, millise maailma nad oma lastele ja lastelastele jätavad. Igaüks saab ära teha midagi kasulikku. Lisaks teada-tuntud rohelistele valikutele, nagu jalgratta eelistamine autole, prügi sorteerimine ja menüüs liha osakaalu vähendamine, on ka muid võimalusi, mida tasub meeles pidada. Näiteks jätkusuutlik mood on üks asi, mida peaks rohkem propageerima. Praegusel sotsiaalmeedia ajastul on inimesed ümbritsetud reklaamidest ja ületarbimisest. Liiga palju ostetakse üleliigseid tooteid. Tegelikult pole vaja iga uue moehullusega kaasa minna, see säästab raha ja mis veelgi olulisem – keskkonda. Seega saavad kõik üksikisikud aidata kliima soojenemist pidurdada, mõeldes läbi oma valikud ja tarbimisharjumused.

Järelikult puudutab kliima soojenemine meid kõiki nii maailma, riigi kui ka inimese tasandil. Alles siis, kui igal tasandil teadvustatakse muutuse vajalikkust ja viiakse muutused ellu, suudame me Maa päästa. Rikkamad riigid peavad aitama vaesemaid, Eesti peab oma metsade liigirikkust säilitama ning inimesed oma tarbimisharjumusi muutma. Kui kõik tegutsevad kiirelt ja targalt, suudame kliimamuutusega kohaneda ja neid aeglustada.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga