Nora Parik – Takistused kliimamuutuste pidurdamisel
Järjest lähemale jõuab aasta 2030 ning sellega seotud eesmärk hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja soovitavalt alla 1,5 °C võrreldes tööstusperioodieelse ajaga. Ilusatest eesmärkidest hoolimata on 2023. aasta keskmine temperatuur EL kliimamuutuste seire teenistuse Copernicus andmetel 1,43 °C kõrgem. Novembri lõpus toimub Dubais ÜRO kliimakonverents COP28. Kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb tegutseda kiiremini, kuid seda takistavad mitmed tegurid.
Sõnad jätkusuutlik ja roheline on muutunud igapäevase ja kohati ebakorrektse kasutamise tõttu tühjadeks sõnakõlksudeks. Kindlasti on maailmas ettevõtteid, kes liiguvad päriselt süsinikuneutraalsuse suunas, kuid üha enam valmistab muret rohepesu ehk toodete reklaamimine keskkonnasõbralikemana, kui need tegelikult on. Filmist „100 miljardi pudeli probleem” (2021) tuleb välja, et maailma üks suurimaid rohepesijaid on Coca-Cola, maailma suurim karastusjookide tootja. 2023. aasta novembris esitatigi Coca-Colale süüdistus rohepesus, sest nad valetasid, et nende veepudelid on valmistatud 100% taaskasutatud plastikust. Sellised juhtumid võivad ajada tarbijad segadusse ning vähendada usku päriselt keskkonnasõbralikesse toodetesse. Seega tuleks rohepesu tõkestamiseks kehtestada karmimad regulatsioonid, et piirata ettevõtteid, kes on kasumi nimel valmis luiskama keskkonna kahjuks.
Küsitav kauplemine süsinikukrediitidega ei aita kliimamuutuse vastu võitlemisel. Süsinikukaubanduse eesmärk on vähendada CO₂ heitkoguseid ning süsinikukrediitide ostmine peaks aitama ettevõtetel minna sujuvalt üle näiteks taastuvenergia suunas. Tänu süsinikukrediitidele peaks nüüd taastuvad energiaallikad olema sama odavad või isegi odavamad kui kivisüsi, nafta või maagaas. Samas avaldati novembris ERR-is uudis, et Araabia Ühendemiraatide eraettevõte Blue Carbon on sõlminud väga küsitavaid kokkuleppeid mitme Aafrika riigiga. See võimaldab suurel fossiilkütuste tootjal müüa rahvusvahelisel turul süsinikukvoote, mis põhineksid näiteks Zimbabwe ja Libeeria metsade süsinikutalletusel. See pole kooskõlas süsinikukaubanduse eesmärgiga ning tuleb kindlasti Araabia Ühendemiraatides toimuval COP28 tippkohtumisel arutelule. Seega on oluline, et sellised süsinikukrediidid ei kiidetaks heaks. Süsinikukaubandus on eelkõige CO₂ heitkoguse vähendamiseks, mitte selleks, et fossiilkütuste tootja süsinikukrediitide pealt raha hakkaks teenima.
Kliimamuutus tabab kõige rängemalt arengumaid, kelle kasvuhoonegaaside heitkogused atmosfääri on tihtilugu minimaalsed. Näiteks on kogu Aafrika vastutav vaid 4% kasvuhoonegaaside õhku paiskamise eest. Samas tabavad globaalsest soojenemisest põhjustatud põuad ja üleujutused just arengumaid. Arenenud riigid peaksid aitama arengumaid seoses kliimamuutusega kohanemisel ning selle mõjude leevendamisel. Neid ei tohiks süsinikukaubanduses ära kasutada. Samal ajal peaksid lääneriigid tegema kõik endast oleneva, et vähendada enda süsinikujalajälge. Kuna arenenud riigid on suurel määral globaalse soojenemise põhjustajad, tuleb neil võtta ka ülemaailmne vastutus selle tagajärgedega tegelemiseks. Seega vajavad paljud arengumaad toetust tõustvate temperatuuride ja äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks.
Tempokalt kliimaeesmärkide suunas liikumist takistavad rohepesu ja kahtlased tehingud süsinikukrediitidega. Mõlema murekoha lahendamiseks võiks kehtestada rangemaid regulatsioone, kuid ettevõtjad ise peaksid samuti mõistma, et osadel juhtudel tuleb tänane kasumi kasv Maa tuleviku arvelt. Lisaks tuleks toetada arengumaid, kes kannatavad kliimamuutuse tõttu kõige ulatuslikumalt. Tõenäoliselt tulevad kõik need teemad COP28 tippkohtumisel arutelule ning loodetavasti tehakse seal otsustavaid samme jätkusuutliku tuleviku suunas.
Allikad:
https://arvamus.postimees.ee/7899771/juri-engelbrecht-muudame-maailma-ehk-kastidest-vorgustikuteks
https://novaator.err.ee/1609159201/teadlaskond-2023-saab-olema-mootmisajaloo-koige-kuumem-aasta
https://www.bbc.com/news/business-67343893
https://climatepromise.undp.org/news-and-stories/what-are-carbon-markets-and-why-are-they-important
https://www.err.ee/1609165894/suur-fossiilkutuste-tootja-on-solmimas-kusitavaid-susinikukaubanduse-kokkuleppeid
https://jupiter.err.ee/1608554272/100-miljardi-pudeli-probleem