Artikkel

Õpilane Lee – Kuidas Põhja-Korea tegelikult raha teenib?

Põhja-Korea on üks isoleeritumatest riikidest kogu maailmas, mis on tuntud oma vaesuse ja totalitaarse režiimi poolest. Et reisimine sinna on üpriski keeruline ja osadest riikidest lausa võimatu, ei saa riigi majandus sõltuda vaid turismist. Kuidas on Põhja-Korea suutnud säilitada majandusliku stabiilsuse hoolimata rahvusvahelistest sanktsioonidest?

Riik on seotud laialdase musta turuga, mis sai alguse peale 1990. aastatel toimunud suurt näljahäda. Toidupuuduse tagajärjel suri ligikaudu 3-5% elanikkonnast. Riigi valitsus pidi tulema välja plaaniga, kuidas suur näljahäda seljatada. Loodi Kim-Jong Uni poolt juhitav salajane organisatsioon nimega Kontor 39. Selle peamine ülesanne on hankida riigile raha, kasutades selleks illegaalseid võtteid. Mustal turul ei vahetata mitte ainult raha, toitu ja igapäevaesemeid, vaid ka suurel hulgal narkootikume ja valeraha. Enamik kaubavahetusest leiab aset Hiinaga.

Riigi narkokaubandus toob aastas sisse sadu miljoneid dollareid. Põgenikud on rääkinud, et uimastite tarvitamine on seal tavaline nähtus, ka noorte seas. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et ainete kuritarvitamine muudab inimesed paremini režiimi poolt kontrollitavaks ning seetõttu ei võeta ka narkoprobleemi osas midagi ette. Uimastikaubandus leiab aset nii riigis kui ka välismaal. Põhja-Korea ekspordib illegaalseid uimasteid pea kõikidesse maailma riikidesse, teenides riigile suurel hulgal kasumit. 2003. aastal prooviti Austraaliasse smuugeldada 80 miljoni dollari eest heroiini. Varjates suuri summasid, mis Põhja-Korea mustal turul liiguvad, asutatakse Hiinas ja teistes maades varifirmasid. Raha saadetakse läbi erinevate libakorporatsioonide ning nii varjatakse rahaülekandeid.

Lisaks narkokaubandusega tegeleb Kontor 39 massilistes kogustes valeraha tootmisega. Peale näljahäda puhkemist ja riigi täielikku vaesumist kukkus Põhja-Korea valuuta ning oli vaja leida viis saada raha välismaalt. Kontor 39 hakkas tootma võltsitud sajadollarisi rahatähti, mida valmistatakse nii osavalt, et kupüürid näevad välja äravahetamiseni sarnased välja päris rahaga. Raha trükitakse Šveitsist pärit kõrgtehnoloogiliste masinate abil ning sellega tegelevad tõelised preofessionaalid. Kuigi Põhja-Korea valerahast teatakse USA-s juba viimased kaks aastakümmet, on võltskupüüride eristamine äärmiselt keeruline.

Viimastel aastatel on Põhja-Korea suutnud leida aina uusi viise omale kasumi teenimiseks. Välja on koolitatud professionaalsed häkkerid, kes suudavad korraldada küberrünnakuid üle kogu maailma. Aastal 2014 toimus rünnak Sony vastu, et peatada filmi “The Interview” avaldamine, mis käsitles Kim Jong Un’i atentaati. Häkkerid tungisid Sony võrku ja avaldasid kõik meilid ning ähvardasid õhku lasta kõik filmi näitavad kinod. 2016. aastal sooritati küberrünnak Bangladeshi keskpanga vastu, kui töötajatele saadeti välja kirjad, mis meelitasid avama kirja manuseid. Nende abil saadi pangast kätte 81 miljonit dollarit. Rünnakuid on suunatud ka teistesse maailma riikidesse. Näiteks suutsid häkkerid ligi pääseda tuhandetele Lõuna-Korea seadmetele, kust lunavara väljapetmise abil saadi kätte 1,2 miljonit dollarit. Põhja-Korea küberkuriteod on ohuks kogu ülejäänud maailmale, sest pettused on äärmiselt kavalad ning nende küüsi võib sattuda igaüks.

Põhja-Korea majandus püsib elus tänu riigi laialdasele mustale turule, mis hõlmab endas muuhulgas nii uimastitega kaubitsemist, valeraha kasutamist kui ka sissemurdmist teiste riikide tarkvaradesse. Need on tegevused, mis aitavad riigil toimida juba aastakümneid ja võimaldavad parendada eliidi elukvaliteeti. Kuniks jääb alles liitlaste toetus ja nõudlus illegaalsetele tegevustele, ei lõppe ka oht meile.

Allikad:

https://www.wionews.com/world/the-dark-economy-of-north-korea-490588

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Lisa kommentaar