Artikkel

Sirelin Hermaste – Detsembrikuu kokkuvõte

Ukraina sõda

Vene okupandid on Ukrainas pealetungil kogu rinde ulatuses ning kõige keerulisem on olukord Bahmuti, Avdiivka ja Kupjanski piirkonnas. Siiski pole laiaulatuslik venelaste läbimurre rindel hetkel tõenäoline, kuigi mitmes kohas on neil õnnestunud ukrainlasi oma positsioonidelt välja suruda. Ukraina jaoks seisneb probleem selles, et Venemaa on suutnud olulisel määral isikkoosseisu suurendada ja neil on hetkel piisavalt seda kahuriliha, mida haneridades rünnakutele saata. Kuni seda jagub, jätkab Venemaa survet rindel ja saadab uusi üksusi surma. Ukrainal samasugust privileegi pole ja nad peavad vaatama, kuidas sellele lihakehade massile niimoodi vastu pidada, et enda inimesi säästa. Kokkuvõttes on olukord keeruline. Kõik sõltub kolmest komponendist: Ukraina enda võimest, liitlaste abist ja Venemaa võimekusest sõjalist potentsiaali taastoota ja oma majandust üleval hoida. Kui esimene on ukrainlaste enda teha, siis teine ja kolmas on ka meie aidata. Ukrainat tuleb aidata!

Kuuba legaliseeris eutanaasia

Kommunistide poolt juhitud Kuuba sai reedel teiseks Ladina-Ameerika riigiks Colombia järel, milles legaliseeriti eutanaasia. Otsusele ei eelnenud avalikku debatti. Eutanaasia ja abistatud enesetapp on vastuoluliseks teemaks kogu maailmas. Selle mõistavad hukka paljude religioonide esindajad. Üksikud riigid lubavad selliseid praktikaid, samas kui mõndades riikides võrdsustatakse eutanaasia mõrvaga. Kuuba katoliku kirik ei kommenteerinud kommunistliku partei otsust. Kuuba riigimeedia pole muudatust kuigi palju kajastanud ning kommunistide juhitud riigis ei toimunud avalikku debatti. Tegemist pole esimese korraga, kui Kuubal võetakse vastu riigis mõjukale katoliku kirikule ebameeldivad seadusemuudatused. Näiteks kiitis 2022. aasta septembris korraldatud rahvahääletusel kaks kolmandikku Kuuba valijatest heaks abieluvõrdsuse kehtestamise.

Angola lahkup OPECist

Angola valitsus teatas neljapäeval, 21.12.2023, Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonist (OPEC) lahkumisest. OPEC-iga 2007. aastal liitunud Angola on olnud pikalt rahulolematu sellega, kuidas ühenduse sees otsuseid langetatakse. Riigi naftaminister Azevedo kinnitas varem Angola meedias ilmunud teateid, et Angola kavatseb lahkuda OPEC-ist. Ministri sõnul ei teeni ühenduse liikmesus riigi huve. Angola toodab 1,1 miljonit barrelit naftat päevas, samas kui kogu OPEC-i tootmismaht ulatub 28 miljoni barrelini päevas. Pärast uudise avalikustamist langesid nafta hinnad rohkem kui ühe dollari võrra. Päeval maksis üks barrel Brenti naftat 78,5 dollarit. Angola lahkumine on tagasilöögiks OPEC-ile ja selle liitlastele nagu Venemaa, mis kuuluvad laiemasse OPEC+ gruppi. Ühendus leppis novembri lõpus kokku nafta tootmismahtude vähendamises, lootuses hoida nafta hinnad kõrgel. Ometi jätkasid nafta hinnad langust ka pärast OPEC+ otsuse avalikustamist, pöörates tõusule alles siis, kui mitmed Lääne ettevõtted teatasid naftavedude lõppemisest Punasel merel. Novembrikuine otsus nafta tootmist vähendada ei tulnud aga kergelt, sest mitmed Aafrika riigid olid oma tootmiskvootide vähendamise vastu, nende seas oli ka Angola. Pole teada, kas lisaks Angolale kaalub ka veel mõni oma kvoodiga rahulolematu Aafrika riik OPEC-ist lahkumist.

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu Gaza humanitaarabi resolutsiooni

ÜRO Julgeolekunõukogu toetas reedel resolutsiooni, millega nõutakse humanitaarabitarnete senisest suuremas ulatuses lubamist Gazasse. Resolutsiooni vastuvõtmine sai võimalikuks, sest Iisraeli liitlane USA ei hakanud selle vastu hääletama. Hääletus resolutsiooni üle pidi toimuma juba nädala alguses, kuid see lükati mitu korda edasi USA veto võimaluse tõttu. Viiel alalisel ÜRO Julgeolekunõukogu liikmel on vetoõigus. Lõppude lõpuks saavutasid Julgeolekunõukogu liikmed kompromissi, mis lubas resolutsiooniga edasi liikuda. Resolutsiooni toetas 13 riiki ning erapooletuks jäid USA ja Venemaa. Araabia Ühendemiraadid ja Venemaa soovisid alguses, et resolutsioon kutsuks üles koheselt sõjategevust lõpetama. Samuti soovisid Ühendemiraadid, et ÜRO-l oleks ainuõigus humanitaarabi tarneid Gazasse reguleerida. ÜRO ametnike sõnul on humanitaarolukord Gazas kriitiline ning täiendava abita halveneks see veelgi.

Inflatsioon USAs

USA inflatsioon langes novembris 2,6 protsendile, veel oktoobris oli näitajaks 2,9 protsenti. Aeglustuva hinnatõusu näitajad annavad investoritele lootust, et USA föderaalreserv hakkab juba lähikuudel intressimäärasid langetama. Samuti langes baasinflatsiooni näitaja, mille puhul ei arvestata kõikuvate toidu- ja energiahindadega. Selleks kujunes novembris 3,2 protsenti, mis oli jällegi madalam kui oktoobrikuine 3,4-protsendiline näitaja, vahendab Financial Times. Võrreldes oktoobriga, tõusid hinnad novembris ainult 0,1 protsenti, mis oli oodatust madalam näitaja. Tegemist on senise hinnatõusu aeglustumise trendi jätkumisega, mis on juba varem pannud investoreid prognoosima intressimäärade langetamist juba märtsikuus. Föderaalreservi ametnikud on siiski hoiatanud, et intressimäärade langetamist ei tasu lähikuudel oodata. Samas föderaalreservi viimase istungi protokolli järgi plaanivad ametnikud langetada intressimäärasid lausa kolm korda järgmise aasta jooksul, kuigi seda pigem aasta teisel poolel. Aeglustuv hinnatõus suurendab föderaalreservi juhtide kindlustunnet, et USA majandust ootab niinimetatud pehme maandumine. See tähendab, et inflatsioon langeb tagasi kahe protsendi eesmärgi juurde, kuid sellega ei kaasne suurt töötuse määra tõusu või majanduslangust.

EL-i rahandusministrid leppisid kokku uutes eelarvereeglites

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid kokku ühenduse eelarvereeglites, mis hakkavad kehtima juba alates jaanuarist. Reeglites kokkuleppimine oli seatud küsimärgi alla, sest lõunapoolsed liikmesriigid ja Prantsusmaa nõudsid reeglite leebemaks muutmist investeeringute soodustamise nimel ning põhjapoolsed riigid ja Saksamaa soovisid seniste rangete reeglite säilitamist, et vältida mõndade riikide võlaspiraali sattumist. Tegemist on juba neljanda Euroopa eelarve reeglite reformiga, mis on tuntud stabiilsuse ja kasvu pakti nime all. Sarnaselt seniste reeglitega ei tohi liikmesriikide eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Komisjon on juba öelnud, et liiga paljude riikide 2024. aasta eelarved ei vasta nõuetele ning on võimalik, et pärast Euroopa Parlamendi valimisi algatatakse nende riikide suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Samas lubab Prantsusmaa ja lõunapoolsete liikmesriikide poolt saavutatud erand mitte arvestada sanktsioonide rakendamisel võla teenindamise intressikulusid 2025. aastast kuni 2027. aastani, mistõttu reaalselt oleks neil aastatel vaja vähendada eelarvepuudujääki ja võlga nõutust vähem. Riigid saavad rohkem armuaega oma eelarvete korda viimiseks, kui nad teevad rohelist üleminekut toetavaid reforme ja investeeringuid. Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikidele vaatevinklist on hea uudis see, et uued reeglid lubavad teatud erandeid riigikaitsekulutustele.

Aitäh Saksamaa Liiduvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga