Artikkel

Sirelin Hermaste – Oktoobrikuu kokkuvõte

Inimtegevuse tagajärjel on lõhutud Balticconnector ja kaks teist sidekaablit

08.10.2023 teatasid Elering ja Soome süsteemioperaator, et Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Balticconnector on võimaliku lekke tõttu tööst väljas. Algselt polnud avarii põhjus täpselt teada. Nüüdseks on selgunud, et gaasitoru on lõhutud inimtegevuse tagajärjel. Lisaks on kahjustatud ka kahte sidekaablit: ühte Eesti ja Soome vahelist ning ühte Eesti ja Rootsi vahelist. Kõigi nende juhtumite uurimiseks on erinevad riigid alustanud kriminaalmenetlusi. Seni hoidutakse süüdlaste nimetamisest. Siiski võib suurimaks kahtlusaluseks pidada ühte Hiina laeva. Eesti on teatanud, et gaasiga varustuskindlus ei ole ohus. Eks uurimine selgitab lõpuks tõe välja!

Konflikt Lähis-Idas

Olukord Iisraeli ja Palestiina vahel on taas pinev. Konflikt juutide ja araablaste vahel  asuva piirkonna nimel on kestnud aktiivselt juba 75 aastat – ajast, mil Iisrael iseseisvus. Konflikti ajalukku  on jäänud nii kaks maailmasõda, külm sõda kui ka palju muud. Konflikt sai taas elu sisse oktoobri alguses. Nii juudid kui ka moslemid on Vahemere idakaldal asuvat maa-ala aastasadade jooksul endale nõudnud ja selle nimel ka võidelnud, ent aktiivne sõjategevus, mis kestab tänaseni, puhkes alles möödunud sajandi keskpaigas – täpsemalt 1948. aasta mais ehk Iisraeli riigi sünni ajal. Tänase seisuga on Iisraelis suure pinge all nii sise- kui ka välispoliitika, sest Iisrael ei ole just ümbritsestud sõpradega ning keeruline olukord Gazas mõjutab sisepoliitikat rängalt. Eelmise nädala keskel väitis Hamas, et seal on surnud 50 pantvangi, samuti tulistasid nad rakette Iisraeli keskosa pihta. Iisreal korraldas vastu samal ööl tanki- ja jalaväeoperatsiooni Gaza sektroris. Hetkel on olukord kriitiline ning väidetavalt on Gazas hukkunud üle 8000 inimese Iisreali rünnakute tõttu.

Valimised Poolas

Oktoobris toimusid Poolas parlamendi valimised, mille tulemused otsustasid, kas paremkonservatiivne partei Seadus ja Õiglus (PiS) saab järjest kolmanda valitsusaja või pääseb võimule Euroopa-meelne ja liberaalne opositsioon. Küsitluste järgi ennustati asepeaministri juhitud PiS-ile umbes 35–40% häältesaaki. Selle suurim konkurent, endise peaministri Donald Tuski Kodanikeplatvormi (Platforma Obywatelska – PO) ümber koondunud opositsioonikoalitsiooni häältesaak oli ennustuste järgi jäämas alla 30 protsendi. Kõige olulisem valimisteema neil valimistel oli sisseränne. PiS suhtus valimiste ajal negatiivselt Euroopa Liidu ühisesse vastutusse varjupaiga- ja immigratsioonipoliitikas. PiS on populaarne eelkõige maapiirkondades, samas kui opositsiooni toetatakse eelkõige suurlinnades ja Lääne-Poolas. Pis on Poolas võimul olnud alates 2015. aastast ning selle jooksul on reformitud kohtusüsteeme viisil, mis ei ole Euroopa Liidus aktsepteeritav.

Lõplike valimistulemuste järgi võitis Poola valimised Seadus ja Õiglus, kuid siiski ei saavutatud parlamendis enamust. Enamuse saavutas endise peaministri Donald Tuski juhitud opositsioon. Eks tulevik näitab, mis Poola poliitilises elus edasi hakkab toimuma.

Slovakkia lõpetab sõjalise abi andmise Ukrainale

Hiljuti naasis Slovakkias võimule populistlik peaminister Robert Fico. Praktiliselt kohe, peale enda ametiaja algust, selgus, et Slovakkia lõpetab sõjalise abi andmise Ukrainale. Teadete kohaselt on Fico vihjanud, et Ukraina ei pruugi Slovakkialt sõjalist abi saada veel isegi kümne aasta pärast. Fico on öelnud, et Ukrainal on tulemuslikum rääkida veel 10 aastat rahust, kui kasutada tulutult üksteise tapmiseks relvi. Slovakkia peaminister on ka avalikult mõista andnud, et tema arvates on Venemaal sõjas Ukrainaga sõjategevuse praeguses järgus rohkem territoriaalseid saavutusi. Siiski jätkab Slovakkia humanitaarabi andmist enda naaberriigile Ukrainale. Lisaks on Fico öelnud, et sõjategevuse kohene peatamine on Ukrainale parim lahendus, lisaks on ta mõista andnud, et Euroopa Liit peaks muutuma relvade tarnijast rahutegijaks. Fico on ka öelnud, et ta ei kavatse hääletada mitte ühegi sanktsioonipaketi poolt, kui see kahjustab ka Slovakkia majandust. Venemaa pressiesindaja on öelnud, et Slovakkia otsusel pole otsest mõju sõjategevusele Ukrainas.

Orbani ja Ungari demokraatiast eemaldumine

Oktoobri keskel toimus Hiinas kokkusaamine Ungari peaministri Viktor Orbani ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel. Seal väljendas Putin heameelt selle üle, et Moskva on saanud säilitada endiseid suhteid veel mõne Euroopa riigiga. Orban kinnitas omakorda, et Ungari ei taotle vastasseisu Venemaaga ning tahab säilitada kahepoolseid suhteid nii palju, kui seda võimaldavad Moskva-vastased sanktsioonid. Orban ütles, et Ungari pole kunagi tahtnud olla Venemaa vastu. Ta lisas, et Ungari on alati püüdnud luua ja laiendada kahepoolseid kontakte. Orban tänas Venemaa tuumakorporatsiooni Rosatom jätkuva partnerluse eest Budapestiga ning gaasihiidu Gazpromi lepingute jätkuva täitmise eest.

Ukrainas jätkub sõjategevus

Vene okupandid pole viimaste päevade rünnakute katsetega olulisi edasiminekuid saavutanud, kuid praeguseks kujunenud olukord tõotab Ukrainale taas pikaajalisse kaitsesse asumist. Isegi kui venelaste pealetungikatsed lüüakse täies mahus tagasi, pole praegusel hetkel ilmselt võimekust pealetungi ühelgi senisel prioriteetsel suunal arendada. Venemaa jätkab raketirünnakuid Ukraina taristule. Viimase aja tendents on selline, et venelaste rakettidel kipuvad tõrked tekkima, kuigi materiaalset kahju tekitavad sõjaroimarid nendega siiski. Ukraina on saanud oma õhukaitset oluliselt tugevdada võrreldes aastataguse ajaga, kuid kriitilisi objekte on seal endiselt rohkem, kui ükski õhukaitse eales katta suudab. Kokkuvõttes on Ukraina olukord keeruline, kuna praeguseks on ebaselge, mis on see faktor, mis peaks situatsiooni olulisel määral muutma. Pole kuulda uute brigaadide formeerimisest, millest teavitati eelmisel aastal. Samas on Venemaa koondanud lõunarindele väga suured jõud – kümneid brigaade ja pataljone. Tekkimas on pikaajaline patiseis.  Rindel tegutsevast lennuväest on ukrainlastel kõvasti puudu ning Ukrainasse varsti saabuvad F-16 lennukid hakkavad lünka mingil määral ehk täitma.

Elagu Ukraina! Slava Ukraini!

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga