Sõja lõpetamine Euroopas – lääneriigid peavad andma endast maksimumi, kõik muu on juba Venemaa ühiskonna teha
Sõja lõpetamiseks peab läänemaailm olema veelgi ühtsem, annetuste hulka Ukrainale tuleb suurendada ning Putin tuleb jätta täiesti üksi.
Eelmise aasta 24. veebruaril alustas Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu. Sellega jõudis kätte kurb reaalsus, kus 21. sajandi Euroopas käib täiemahuline sõda. Ukraina sõja osas on ühtse positsiooni võtnud lääs, kes on lubanud Ukrainat sõjas jäägitult toetada. Ometi on ka sellest leerist vahetevahel kõlanud vastakaid seisukohti. Näiteks on ka meie oma riigi tipppoliitik Mart Helme venekeelsele ERRile avalikult öelnud, et EKRE ei ole ei Ukraina ega ka Venemaa poolt. Nüüdseks on tasapisi hakatud rääkima ka sõja lõpetamisest. Sõja lõpetamine ei ole aga lihtne ja selleks tuleks läänemaailm muuta veelgi ühtsemaks, suurendada tuleks ka annetuste hulka Ukrainale ja venelaste mõttemaailma tuleks kardinaalset muuta nii, et Putin jääks oma ihadega täiesti üksi. Nüüdseks on sõda kestnud juba üle pooleteise aasta ja siit tekivad ka õigustatud küsimused, kas on lootust lõpetada Euroopas toimuv sõda ja milliste vahendite läbi seda teha saaks?
Lääneriigid peavad olema veelgi ühtsemad
Sõja lõpetamine Euroopas on teoreetiliselt võimalik. Agressiooni lõpetamiseks peavad lääneriigid lõpuks ometi moodustama ühtse koalitsiooni, milles ei oleks mitte ühtegi lõhet. Putin peab aru saama, et tal ei õnnestu lääneriike mitte mingil juhul lõhestada. Lääs peab seisma üksteise selja taga nagu kindel kaju, kes ka kõige rajumas tormis ei murdu. Eeskujuna saab käsitleda meie oma peaministrit Kaja Kallast, kes on alati Ukraina teemadel julgelt sõna võtnud. Praegune kurb reaalsus on see, et enamus lääneriikide seas on justkui ühtne arusaam, et Ukrainat tuleb jäägitult toetada, kuid endiselt on lääneriikide juhtide seas neid inimesi, kes räägivad Kremli jutupunkte. Heaks näiteks sellele on Ungari peaminister Viktor Orban. Selline kahepalgelisus ei tohiks enam edasi kesta, sest see raskendab oluliselt mitmeid protsesse, mis samuti aitaksid sõda lõpetada. Näiteks on ilma konsensuseta väga raske vastu võtta erinevaid veelgi karmimaid sanktsioonide pakette. Ühtne ja tugev läänemaailm on üks hea viis, kuidas Putini totalitaarsele diktatuurile mingilgi määral vastu astuda. Venemaa peab teadma, et toetus Ukrainale on jäägitu ja kestab kuni sõja lõpuni, sest see paneb agressorriiki enda järgmiste plaanide üle rohkem mõtlema. Samuti tuleb lõpetada see jutt, et ollakse sõjast väsinud. Ukrainas surevad igapäevaselt sajad süütud inimesed ja meil ei ole mitte mingit moraalset õigust öelda, et me oleme sellest väsinud.
Annetuste hulka Ukrainale tuleb suurendada
Agressiooni potentsiaalseks lõpetamiseks tuleb suurendada ka annetuste hulka Ukrainale. Annetuste hulka tuleks suurendada, rääkides nii sõjalistest kui ka näiteks tsiviilannetustest. Samuti peaksid riigid abi osas olema veelgi rohkem paindlikumad. Ukrainale tuleks eelkõige annetada just neid asju, mida riik ka tegelikkuses vajab. Näiteks on Ukraina pikalt küsinud hävitajaid, mis neile nüüd ka lõpuks anda otsustati. Just need relvad on aga need, mis aitaksid Vene armeele paremini vastu astuda ja seega ka sõda kiiremini lõpetada. Relvade annetamist ei tohiks karta ja peljata, sest tegelikult on just Ukraina see riik, kes sõdib demokraatia ja vaba maailma nimel. Kui langeb Ukraina, oleme ohus ka meie!
Läänemeelsemaks tuleb muuta ka riigid, kes hetkel aktiivselt Ukrainat ei toeta
Agressiooni lõpetamiseks Ukrainas tuleb läänemeelseks muuta ka riigid, kes hetkel pigem aktiivselt Ukrainat ei toeta. See samm on väga oluline, sest vaid täieliku rahvusvahelise survega on võimalik praegune Venemaa režiim eesotsas Vladimir Putiniga välja vahetada. Võtmetähtsus selles osas on ka Hiinal, kes tuleb samuti meie poolele saada. Rahvusvaheline ühtsus on väga oluline ka rahvusvahelise sõjatribunali loomisel. Ilma rahvusvahelise ühtsuseta pole selle loomisel suurt mõtet, sest kui enamik maailma riike sealseid otsuseid ei tunnusta, ei ole neil otsustel ka tegelikult väga suurt mõju Vene agressiooni lõpetamisele. Putinile ei tohi maailmas jätta mitte ühtegi sõpra, sest siis näeb ka vene rahvas, et tema käitumine on vale ja diktatuuri tõttu ollakse nüüd maailmast täielikult isoleeritud. Kõige efektiivsem viis teiste riikide juhte enda poolele saamiseks ongi aga just teadvustustöö. Riigijuhtidele tuleb selgeks teha, et Venemaal ei ole poliitilisel maastikul mitte mingisugust tulevikku.
Putini režiim tuleb kukutada
Kindel on ka see, et agressiooni lõpetamiseks tuleb Venemaal välja vahetada kogu praegune juhtkond ning ka sõjaline eliit. Selleks aga tuleb muuta venelaste endi mõttemaailma. Ainult Venemaa inimesed on need, kes jõud ühendades suudavad Putini troonilt tõugata. Kohe kindlasti ei ole see lihtne missioon, kuid see on vajalik, et tagada rahu Euroopas. Sellele peavad omakorda kaasa aitama ka lääneriigid, sest venelastele tuleb selgeks teha, et Venemaa käitumine on väär ja need inimesed tuleb Venemaa propagandavõrgustiku eest päästa. Tuleks lõpetada nende kui kaasohvrite käsitlus, sest rahval – ühendades jõud – on võimalik kehtivat riigikorda muuta. Nendesse tegevustesse tuleb kaasata ka Vene opositsioon ja opositsiooni tegevust tuleks lääneriikide poolt toetada nii rahaliselt kui ka hea nõuga.
On näha, et venelased ja ka Venemaa on tegelikkuses sõjast väsinud. Venemaa majandus on sügavas miinuses ja ka armeel napib varustust. Näiteks kirjutas ERR hiljuti rubla kursi langusest ja selle mõjust erinevate riikide majandustele. Ukraina võiks ideaalis kiiresti sooritada suurpealetunge, et vastased oma riigist välja tõrjuda. Selleks aga vajatakse kindlasti ka liitlaste abi veelgi karmimate sanktsioonide ja relvatarnete näol. Üks on kindel, rahu tuleb sõlmida Ukraina tingimustel ja taastada tuleb enne 2011. aastat valitsenud olukord. Mitte mingi muu rahuleping ei oleks abiks, sest see vaid näitaks Venemaale seda, et nende käitumine on normaalne ja see viib aina uute ja uute kriisideni.
Kõik eelnevalt toodud punktid on väga teoreetilised ja seda, kas need kunagi ka teoks saavad, näitab vaid aeg. Tegu ei ole küll võimatu missiooniga, kuid kindlasti on selle saavutamine väga raske ja nõuab kõikide maailma riikide ja rahvaste pingutamist. Sõja lõpetamine on teoorias võimalik, kuid praktiliselt on seda väga raske saavutada. Sõja lõpetamiseks tuleb Venemaale pidevalt kinnitada, et lääs on ühtne ja ei murdu. Ukrainat tuleb jäägitult toetada, et Vene armee seal edeneda ei saaks. Lääs peab omalt poolt tegema kõik mis võimalik, kõik muu on juba venelaste kätes. Venelaste mõttemaailma tuleb proovida muuta, sest ilma rahva toeta on riigis väga raske püsivaid muutusi ellu viia. Venemaale tuleb selgeks teha, et nad on üksi ja neile tuleb vastu astuda ühtse läänemaailmana. Jõud ühendades on kõik imed võimalikud.
Slava Ukraini! Elagu Ukraina!
Allikad
https://www.delfi.ee/artikkel/120089224/mart-helme-venekeelsele-errile-ekre-ei-ole-ukraina-ega-venemaa-poolt
https://www.err.ee/1609073519/rubla-kursi-langus-rasib-kesk-aasia-majandust
https://www.politico.eu/article/russia-war-narrative-hungary-disinformation/