Site icon Infosõlm

Stenar Niinemets – Kaitsekulutuste tõstmine peab olema NATO liikmesriikide ühine eesmärk

Praegusel hetkel Ukraina sõjale lõppu veel nii pea ei paista. Seda arvestades on tore näha, et NATO võtab ette vajalikke meetmeid, et mitte ükski meie liikmesriikidest ei langeks enam mitte kunagi Venemaa okupatsiooni alla. Kas ainuüksi kaitsekulutuste tõstmisest piisab? Kas kaitsekulutusi on tõstetud liiga hilja?

Esiteks alustaksin ma NATO riikide arengust. Nüüdseks mõistab peaaegu iga liikmesriigi rahvas, miks Balti riigid ja Poola on olnud ühed suurimad eestkõnelejad Ukraina abistamise küsimustes. Sõjaka riigi naabruses ei saa mitte kunagi olla piisavalt valmis sõja puhkemiseks. Enne 24. veebruaril 2022. aastal aset leidnud uut pealetungi Ukrainale ei huvitanud Venemaa suunast tulev oht suures pildis neid riike, kes olid eemal Venemaa piirist. Väidan, et isegi peale 24. veebruari ei mõistnud osad liikmesriigid päriselt Venemaast tulenevat ohtu ning ainult käitusid riigipeade ja meedia üldsuuna järgi. Alles peale poolt aastat, alates täiemahulise agressiooni algusest, oli ka neile näha, et Venemaa on ohtlik riik ja ei anna alla, ükskõik, kui suured nende kaotused ja kahjud ka ei oleks. See kogu juhtum on tagunud inimestele kulbiga pähe seda, et me peame rohkem Ukrainat aitama ja iseenda riike võimalikuks agressiooniks valmis seadma. Rahu jõudis inimesed teha hooletuks. Viimaks mõisteti, et rahu Euroopas enam ei ole ja tõsteti kohustuslikke kaitsekulutusi. Siiski on Euroopas endiselt paar riiki, kes räägivad Kremli jutupunkte ja lõhestavad nii läänemaailma ühtsust.

Seda arvestades on hea ja turvaline näha neid kulutusi suurenemas, kuid kõike hetkel teada olevat infot kaalutledes ei saa olla kindel, et sellest piisab. Ilma keerulise matemaatikata on võimalik järeldada, et sellest piisab küll, sest Venemaa juba on keerulises seisus Ukrainat rünnates, siis kogu NATO võimed ületavad seda kordades. Lisaks kinnitab seda väidet ka NATO kõrge ametnik, öeldes, et see kogus on piisav järgmise kümnendi jaoks. See suur summa teeb ka võimaliku sõja korral seisu paremaks sellega, et parema varustuse pärast ei pea nii paljud inimesed mõttetult surema. Vähemalt selline arvamus oli 2023. aasta mais veel üleval. Aasta lõpu poole jõudes, novembris, on lääneriigid jälle väsinud ja taas ei toetata Ukrainat piisavalt. USA näitel on seda kerge demonstreerida: neil on võimalus see sõda soovi korral kasvõi annetustega lõpetada. Iraagi sõjas kulutas USA enda sõnul umbkaudselt seitsesada miljardit, sõjategevus kestis seitse aastat ehk alla 3000 päeva. See tähendab, et sõja ajal kulutati kolmsada miljonit dollarit päevas, samal ajal me plaksutame, kui Ukrainale vaevu loovutakse kuue kuu peale mõni miljard kogu NATO poolt. Raha selle lõpetamiseks on, aga seda ei tehta ikka veel – ei Euroopa Liit ega Ameerika Ühendriigid.

Sellegipoolest eurooplastena olles väga õnnelikud, et me neid kulutusi nüüd tõstame, paneb see mõtlema, miks seda varem ei tehtud. Kindlalt oli näha ka ohtu Venemaa puhul juba 2014. aastal, kui tehti esimene rünnak Ukraina suunas. Me tõesti reageerisime liiga hilja kõigele. See olukord peab olema meile õppimise hetk, sest varasemat ei saa muuta, küll aga tulevikku saame me veel ka praegugi muuta. Näiteks võiksime rohkem Ukrainat toetada, et see võigas, jälk ja kohutav sõda lõppeks.

Vältimaks tulevikus uuesti jõuetust aidata teisi või iseendeid, on kaitsekulutuste tõstmine on esmavajalik meie endi heaks. Üks hetk tuleb nii kui nii uus kriis ja kahe kriisi vaheline aeg on tähtis ettevalmistuse periood. Me ei saa jääda lootma, et Venemaa ei ründa meid, selleks on ta võimeline. Nii peame investeerima NATOsse, sest kui meie aitame neid, siis nemad aitavad vajadusel ka meid.

Väga kena on näha, et NATO liikmesriikide rahvas ja valitsused on veel valmis rohkemalt iseendeid kaitsma. Selle saavutamiseks peavad kõik liikmesriigid varsti oma SKP-st kaks protsenti kulutama kaitsekulutustele. Õnneks tehti hea otsus ja valiti summa, mis on piisavalt ka riigi kaitseks. Kuigi see otsus tehti liiga hilja, siis vähemalt see tehti ja praegune seis on meile õppetunniks, et ohtude korral tuleks koheselt reageerida, mitte kaheksa aastat hiljem. Ja ärme unusta tõdemust, et Euroopa Liidul või USAl on see rahaline võimekus olemas, et peatada see sõda, kuid demokraatia kaitsmiseks on see kahjuks, tuleb nii välja, meie ja nende jaoks liiga kallis hind.

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Exit mobile version