Artikkel

Stenar Niinemets – Korralikult planeeritud mootorsõidukimaks on kasulik kõigile

Viimase suve üks populaarsemaid teemasid arvamusportaalides oli kindlasti mootorsõidukimaks ehk lihtsamalt öeldes automaks. Nimelt on valitsus vastu võtnud põhimõttelise otsuse, mille kohaselt hakkab Eesti Vabariigis alates 2025. aasta algusest kehtima mootorsõidukimaks. Automaks on eestlased jaganud peamiselt kahte leeri: inimesed, kes igati toetavad mootorsõidukimaksu kehtestamist, versus inimesed, kes on igasuguste maksumuudatuste vastu. Laiemalt vaadates ei ole mootorsõidukimaks loodud kohe kindlasti inimestelt raha korjamise eesmärgil, vaid sellega kaasnevad positiivsed mõjud nii looduskeskkonnale, liikluskeskkonnale kui ka riigieelarve tasakaalule. Oluline on see, et automaks planeeritakse korralikult, sest teaduspõhine lähenemine tekitab inimestes riigi vastu suuremat usaldust. Miks on automaks Eesti Vabariigis vajalik ja millest tuleks selle planeerimisel lähtuda? Mis probleeme võib läbimõtlemata automaks endaga kaasa tuua?

Keskkonnamõjudega seotud mootorsõidukimaks aitab vähendada autodega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale. Nimelt stimuleerib see inimesi ostma endale väiksema keskkonnamõjuga sõiduvahendeid või kasutama auto asemel hoopiski ühistransporti, sest keegi meist ei taha riigile asjata liiga suuri makse masta. Samuti aitab see vähendada ka kasutuses olevate mootorsõidukite hulka Eestis, sest tänu maksule hakkavad inimesed tõsiselt mõtlema, kas nad ka tegelikkuses vajavad endale nii palju autosid. Näiteks on hetkel normaalsus, et ühes leibkonnas on kaks autot, kuid tegelikkuses saadakse hakkama ka ühe autoga. Mootorsõidukimaks on inimestele justkui stimulaatoriks tervislikumate ja loodussõbralikumate valikute tegemisel. See kõik aitab omakorda vähendada mootorsõidukite poolt tekitatavat saastet, mis omakorda aitab kaasa puhtamale elukeskkonnale ning kliimasoojenemise pidurdamisele. Lisaks aitab mootorsõidukimaks, tänu autode arvu vähendamisele, kaasa ka üldisele liikluskeskkonna paremaks muutmisele, sest mida vähem on inimestel autosid, seda väiksemad on ka liiklusummikud ja seda vähem on ka liiklusest tingitud müra. See muudab kvaliteetsemaks ja müravaesemaks kogu linnakeskkonna ning mõjutab positiivselt meid kõiki.

Mootorsõidukimaks aitab täiendada ja tasakaalustada ka hetkel miinustes olevat riigieelarvet. Seda sama raha saab riik hakata suunama erinevatesse eluvaldkondadesse ja muuta nii elu paremaks meile kõigile. Näiteks saab riik hakata maksust tulevat raha suunama Eesti haridussüsteemi edendamisele. Mootorsõidukimaks aitab kaasa ka Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamisele. Nimelt saab maksutulusid suunata Eesti julgeoleku edendamisele, mis on väga vajalik olukorras, kus meie naaberriigiks on agressorriik Venemaa. Julgeolekualaste otsuste tegemisega on kiire ja seetõttu peabki valitsus kasutama kõiki võimalikke meetodeid, et vajalikele kulutustele raha leida. Julgeolekualased otsused tuleb ära teha kiiresti, sest nende otsuste täideviimine on küllaltki ajamahukas protsess. Üks kiiremaid raha juurde saamise viise ongi just maksumuudatused ja kuna kaalul on Eesti julgeolek ning vaba Eesti Vabariik, siis on need kindlasti ka õigustatud. Eelmise aasta 2022. aasta veebruaril vapustas meid kõiki fakt, kui Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu – siis olime me kõik ühisel seisukohal, et Eesti julgeolekut tuleb tugevdada. Seejuures tuleb tõdeda fakti, et igasugused kulutused julgeolekule nõuavad valitsuselt lisaraha ja automaks on üks viis, kuidas neid kulusid katta.

Automaks tuleb enne seadusena vastuvõtmist korralikult planeerida ja kuulata tuleks ka erinevate huvigruppide muresid. Nimelt tuleks riigil enne mootorsõidukimaksu kehtestamist korraldada suured mõjuanalüüsid ja vaadata, kuidas automaks erinevaid huvigruppe mõjutab. Automaks peaks eelkõige lähtuma auto keskkonnamõjust, sest just selle vähendamine on automaksu peamine eesmärk. Seejuures ei tohiks me otseselt luua ka väga palju erandeid, sest erandid loovad alati eelduse erinevateks maksupettusteks. Samas ei tohi riik aga inimesi ka nende põhjendatud muredega üksi jätta. Näiteks kollektsionääridele tuleks võimaldada mugavat autode registrist kustutamist ning pensionäride puhul tuleks jälgida, et automaks ei jätaks nende rahakotti liiga suurt jälge. Rutakalt planeeritud ja läbimõtlemata mootorsõidukimaks vaid suurendab inimeste pahameelt riigi vastu.

Mootorsõidukimaks Eestis on vajalik, kuid ülioluline on, et see oleks hästi läbimõeldud ja arvestaks võimalikult paljude inimeste vajadustega. Enne automaksu kehtestamist tuleks riigil kohtuda erinevate huvigruppidega ja nende muresid tuleks ka reaalselt kuulda võtta. Automaks, mis lähtuks eelkõige keskkonnamõjust, aitaks kaasa keskkonnamuutuste pidurdamisele, liikluskeskkonna paranemisele ja riigieelarve tasakaalu saavutamisele. Kõik see looks meile parema Eesti, kus oleks hea ja jätkusuutlik elada ka meie lastel ning lastelastel.

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Lisa kommentaar