Artikkel

Stenar Niinemets – Kui iseseisev on ikkagi Euroopa Liit?

Seoses Venemaa täiemahulise invasiooniga Ukrainasse 24. veebruaril 2022. aastal on kahtluse alla seotud Euroopa Liidu tegelik vabadus ning seega ka organisatsiooni isevarustusvõime. Tänapäeva muutlikus maailmas peaks iga piirkond ise oma resssursside najal rasked ajad üle elama. Euroopa Liit on end tugevasti sidunud nii Venemaa, Hiina kui ka Ameerika Ühendriikidega. Viimaseid sündmuseid vaadates on aga kahtluse alla seatud osade meie partnerite hea tahe. Kas ja kuidas saab Euroopa Liit hakkama ka ilma Venemaata, Hiinata ning Ameerika Ühendriikideta?

Euroopa Liit sõltub energeetikas väga suurel määral Venemaa energiast. Peamiselt tarnitakse Venemaalt Euroopa Liitu just gaasi. Seoses Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonidega agressorriigile Venemaale on Venemaa gaasitarneid vähendada üritanud. Venemaa on üritanud isegi lõhata gaasitoru. Nendest faktidest lähtudes võime järeldada, et Venemaa ei ole Euroopale usaldusväärne partner. Venemaa võib iga hetk enda gaasitarned Euroopa Liitu lõpetada, mis omakorda tekitaks Euroopa Liidule väga palju  raskusi, sest alternatiive Venemaa gaasile on vähe. Selline sõltuvus Venemaast annab agressorile võimaluse erinevaid valitsusi ning inimesi mõjutada, mis omakorda võib halvasti mõjuda ka kogu Euroopa Liidu ühtsusele. Sõltuvus Venemaast on Euroopale väga halb, sest see aitab Venemaal osasid Euroopa riike lihtsamalt mõjutada. Samuti on Euroopa Liit seetõttu seotud ka venemaa majandusega ja näiteks praegu on tekkinud olukord, kus Euroopa Liit maksab Venemaale tooraine eest raha ja Venemaa kasutab seda Ukraina sõjas. Elektrienergia sõltuvust Venemaalt tuleb vähendada nii kiiresti kui vähegi võimalik. Kõige efektiivsem ja keskkonnasõbralikum viis selleks on rohepööre, kuid ajutiselt oleks põhjendatud kasutada ka energia tootmise viise, mis tegelikult on keskkonnakahjulikud. 

Euroopa Liit sõltub enda julgeoleku tagamisel suuresti Ameerika Ühendriikidest. Side Ameerika Ühendriikidega on usaldusväärne ja turvaline ning omavaheline seotus on olnud mõlema osapoole vastastikune valik. Euroopa Liit on tänu Ameerikale juurde saanud palju erinevat sõjatehnikat. Samas vaadates otsa statistikale selgub, et enamus NATO sõjalisest jõust asub just Ameerika Ühendriikides. See on Euroopa julgeolekule selge ohumärk, sest mitte keegi ei saa olla kindel, et Ameerika Ühendriigid Euroopat ka sõjalise konflikti korral tegelikult aitavad. Praeguses olukorras sõltub kõik suures pildis Ameerika Ühendriikide presidendi ja riigi rahva tahtest. Liitlassuhted on alati head ja tervitatavad, kuid praeguses olukorras, kus Euroopa idanaabriks on terroristlik agressor Venemaa, peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid aina enam mõtlema ka enda sõjalise võimekuse tõstmisele. 

Euroopa Liidu heaolu sõltub praegusel momendil suuresti ka Hiinast. Näiteks impordib Euroopa Liit Hiinast erinevaid tehnoloogilisi vahendeid. Läbi ajaloo on aga Hiina poliitiline eliit olnud pigem Venemaa poolel ja nii on see ka praeguses Venemaa agressioonis. Seega tähendab liigne kaubanduslik sõltuvus Hiinast seda, et ühel päeval kui Hiina otsustab, et nemad meile enam tooteid ei ekspordi, jäävad paljud valdkonnad Euroopa Liidus materjalide ostmisega hätta. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa Liit järk-järgult suurendaks enda isevarustusvõimet. Isevarustusvõime suurendamine oleks kindel tulevik kogu Euroopa majandusele. Majanduslik sõltuvus Hiinast on väga halb, sest see annab Hiinale võimaluse manipuleerida kogu Euroopa Liidu tootmist ja seega ka majandust terviklikult.

Hetkel suudab Euroopa Liit ka ennast ise majandada. Näiteks saab Euroopa Liit küll väikeste raskustega, kuid siiski hakkama ilma Venemaa gaasita ja naftata. Samuti on Euroopa Liit rakendanud kiireid samme, et tagada näiteks selle talve gaasivarud. Euroopa Liidu eelis on koostöö erinevate riikide vahel ja kuna kõik riigid on enamjaolt omavahel heades liitlassuhetes, ollakse üksteise vastu ka abivalmid ja üksteist ka toetatakse näiteks elektrienergiaga.

Hoolimata kõigest on ja jääb Euroopa Liit funktsioneerivaks ning vajadusel ka isemajandavaks tervikuks. Euroopa Liidu liikmesriigid on enamjaolt ühtselt Venemaa vastu meelestatud ning seega ei alluta ka Venemaa survele. Euroopa Liit on näidanud, et rasketel aegadel suudetakse koos hästi hakkama saada. Ainuõige viis praeguste kriisidega tegelemiseks on sõltuvuse vähendamine nii Hiinast, Venemaast kui ka Ameerika Ühendriikidest. Liitlased on küll head, kuid neist ei tohiks välja kujuneda liiga suur sõltuvus, sest lõppkokkuvõttes tegutseb iga riik peamiselt ikkagi tema endi heaolu huvides. Sõltuvus teiste riikide toorainetest on halb, sest see tekitab olukorra, kus toorainemaal on võimalus Euroopa Liidu riikide poliitikasse sekkuda.

Allikad:

https://arvamus.postimees.ee/7626930/erkki-bahovski-kui-iseseisev-saab-olla-euroopa-liit 

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga