Artikkel

Stenar Niinemets – Mida teha Euroopa Liidu ja NATO isepäisete valitsus- ja riigijuhtidega?

Alates 24. veebruarist 2022. aastast, päevast, mil algas Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse, on kogu läänemaailm olnud ühtsem kui kunagi varem. Ühiselt on vastu võetud mitmeid sanktsioonipakette, osutatud abi Ukrainale ning võetud Soome ja loodetavasti peatselt ka Rootsi vastu NATOsse. Siiski on lääneriikide valitsus- ja riigijuhtide seas esile tõusnud mõned inimesed, kes kohati räägivad Kremli jutupunkte ja teiste läänemaailma liidritega vastuolulist juttu. Nendeks on näiteks Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, Ungari peaminister Orban ning Slovakkia peaminister Fico. Mis on nende inimeste seesuguse käitumise motiivid ning mida annaks nendega ette võtta?

Kõik need eelpoolnimetatud inimesed üritavad enda vastuolululise käitumisega enda riigile mingeid hüvesid välja kaubelda. Nägime seda hästi nii Rootsi NATOga liitumise protsessi käigus kui ka Euroopa Liidu viimasel Ülemkogul, kus ühine otsus sündis peale seda, kui Saksamaa Liidukantsler koos Orbaniga kohvipausile läks. Ilmselt kauples Orban Ungarile seejuures välja, kas mõned majanduslikud või poliitilised hüved. Tegelikkuses on selline käitumine praeguses julgeolekuolukorras aga lihtsalt alatu. Olukorras, kus Ukrainas käib sõda, ei tohiks lääne julgeolekut ja Ukraina heaolu ohtu seades niimoodi kaubelda. Samuti oli lubamatu ka Orbani kohtumine Venemaa presidendi Putiniga. Mis tundeid peaks selline käitumine ukrainlastes tekitama? Läänemaailm peaks olema ühtne. Vaid nii on võimalik Venemaad taltsutada, tagada kollektiivne kaitse Euroopa Liidus ja NATOS ning lõpetada ukrainlaste vastu suunatud agressioonisõda.

Antud valitsusjuhtide välja viskamine Euroopa Liidust ja/või NATO-st ei pakuks samuti antud olukorrale mitte mingisugust sisulist lahendust. Seda seetõttu, et see vaid soosiks Venemaa mõju all olevate tsoonide tekkimist Euroopasse. Välja visatuna läheneksid need riigid Venemaale ilmselt veelgi rohkem. Välistatud ei oleks ka nende riikide ja Venemaa vaheline liit. Kõik eelpoolnimetatu mõjuks aga hävitavalt Euroopa julgeolekule praegustes keerulistes tingimustes. Seega tuleb konflikte üritada lahendada ikkagi läbirääkimiste teel ja tuleb loota, et järgmistel valimistel teeb rahvas ka ise venemeelsete juhtidega riikides enda korrektuurid.

Praegune olukord Euroopa Liidus ja NATOs ei ole kiita. Mõlemas organisatsioonis on inimesed, kes süstemaatiliselt üritavad liidu tööd pidurada. Kõik see jätab meid väga piinlikkusse olukorda ka Ukraina ees. Samas ei aita siin ka nende riikide liitudest väljaviskamine, sest see vaid lähendaks Ungarit, Slovakkiat ja Türgit veelgi enam Venemaaga. Seega tuleb loota, et töörahu nii Euroopa Liidus kui ka NATOs võimalikult kiiresti taastuks. Ühtsetena oleme me veelgi tugevamad! 

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Lisa kommentaar