Artikkel

Stenar Niinemets – Miks oli ja on punamonumentide teisaldamine Eesti avalikust ruumist oluline?

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest on Eesti elanikele pidevat kõneainet pakkunud punamonumendid ja nende saatus vabas Eesti Vabariigis. Punamonumendid on monumendid, mis on püstitatud Nõukogude Liidu võitude auks. Teema punamonumentide sobivuse kohta Eesti avalikus ruumis oli ja on taaskord väga aktuaalne peale Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse kahekümne neljandal veebruaril kahe tuhande kahekümne teisel aastal. Selline käitumine Venemaa poolt kahekümne esimesel sajandil on paljusid eestlasi punamonumente uue pilgu läbi vaatama pannud. Enamike eestlaste meelest tuleks punamonumendid Eesti avalikust ruumist eemaldada ja need vastavalt kas teisaldada ja muuseumitesse viia või mõnel juhul isegi ka hävitada. Olukord tuleb lahendada ning monumendid tuleb teisaldada kiiresti ja rahumeelselt ning samuti tuleks vältida pingete eskaleerumist ning massirahutuste teket. Peamised lahkhelid monumentide teisaldamise asjus on tekkinud kahe gruppi erinevast ajalookäsitlusest. Kahjuks on antud probleem kinnitanud ka seda, et Eestis elab endiselt inimesi, kes monumente teatud põhjustel teisaldada ei taha. Siit tekib ka küsimus, kas punamonumentidel on koht vabas Eesti Vabariigis või tuleks need esimesel võimalusel avalikust ruumist teisaldada. Osad omavalitsused on punamonumente juba ka teisaldanud.

Punamonumendid tuleb avalikust ruumist teisaldada. Eesti ühiskonnas ei ole ruumi mälestusmärkidele, mis ülistavad Venemaa võite Eesti üle. Näiteks monument “Tank-T 34”, mis muuseumisse paigutati, tähistab Narva okupeerimist Venemaa poolt. Peamine põhjus, miks erinevad inimesed näevad monumendi tähtsust erinevalt seisneb kahe gruppi erinevas ajalookäsitluses. Osad inimesed näevad seda justkui Narva vabastamisena, kuid tegelikult oli see alles eestlaste kannatuste algus. Siinkohal polegi Eesti riigil muud võimalust, kui punamonumentide pooldajatele seletada, miks meie ajalookäsitlus nende omast erineb. Venemaa invasioon Ukrainasse on vanad haavad eestlaste südames jälle lahti rebinud ja taaskord tulevad meelde Venemaa repressioonid süütutele eesti inimestele. Lisaks on punamonumendid ja sellega seonduv probleem oht ka Eesti julgeolekule. Monumente teisaldades tuleb olla valmis massirahustusteks. Vaatamata sellele tuleb tegutseda võimalikult kiiresti, sest me ei saa lasta juhtuda olukorral, kus sõjaseisukorras haaraksid Narvas võimu venemeelsed inimesed, nagu juhtus näiteks Ukrainas Donbassis. Antud kriis näitab ilmekalt, et Eestis elab endiselt inimesi, kes sooviks elada kunagises Nõukogude impeeriumis. Samuti ei oleks need inimesed valmis Eestit sõjaolukorras kaitsma. Antud teema tõestab, et eestikeelsele haridusele üleminek oli ainuõige samm, sest see aitab noori inimesi rohkem ühtsesse kultuuriruumi kaasata. Punamonumentide pooldajaid innustavad ka Venemaa telekanalid, kes innustavad inimesi tegutsema selle nimel, et punamonumente ei eemaldataks.

Punamonumendid tuleb küll teisaldada, kuid üldjoontes ei tohiks neid hävitada. Monumentide hävitamine tekitaks ühiskonnas liialt pingeid ja võib viia ülestõusude ja rahva rahutusteni. Ei tohi lasta juhtuda olukorral, kus Narva ja Ida-Virumaa eralduvad eestist nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt. Seega tuleb arvestada ka kohalike inimeste seisukohaga ja nende soovidega. Punamonumente tuleks teisaldada võimalikult kiiresti ja kindlasti ei tohiks seda teha salaja. Inimestele, kes on monumentide juures tuleb anda pidevat informatsiooni olukorrast. Samuti aitaks pingete eskaleerumist vältida see, kui kõik monumendid teisaldada üheaegselt. Inimestele peab andma pidevat informatsiooni ja neile tuleb selgitada, mis on monumentide ära viimise eesmärk. Liiga kiire tegutsemine ja monumentide salajane teisaldamine võib viia sarnaste rahutusteni, mida Eesti on juba näinud, peale “Pronkssõduri” teisaldamist pronksiööl. Punamonumentide teisaldamises tuleb ühtne seisukord kujundada nii riigil kui ka omavalitsusel. 

Ilmselge on see, et ajalugu me ümber kirjutada ei saa. Me ei saa ajalugu eitada vaid me peame sellest üle olema. Kõik, mis ajaloos on juhtunud kandub ajaga tahest tahtmata ka tänasesse päeva. Narva okupeerimine Venemaa poolt on ajalooline sündmus ja seetõttu ütlevad paljud punamonumentide pooldajad, et mälestusmärk tuleks säilitada. Samas tänases olukorras on punamonumendid omandanud hoopis uue ja vägivaldsema tähenduse. Näiteks sarnase tankiga, mis on Narvas monumendiks, tapetakse neil samadel päevadel Ukrainas süütuid inimesi, kelle seas on ka palju lapsi. Punamonumendi teisaldamise vastu on peamiselt kahte sorti venelasi. Ühed venelased ei ole mitte venemeelsed, vaid soovivad punamonumentide säilitamist, et mälestada sõjas hukkunuid lähedasi.  Teised venemeelsed ja vene propagandat kuulavad inimesed soovivad Narva liitumist Venemaaga ja arvavad, et inimesed, kes tanki teisaldada soovivad tahavad neid lihtsalt kiusata.

Punamunamonumendid tuleb avalikust ruumist teisaldada ja paigutada erinevatesse muuseumitesse või kinnistesse ruumidesse. Ilmselge on see, et ajalugu inimkond muuta ei saa, kuid tänapäeva Eestis pole kohta agressiooni pooldavatele monumentidele, millest on saanud venemeelsete inimeste kohtumispaigad. Teisaldamine peab toimuma esimesel võimalusel ja selles peavad ühtsel seisukohal olema nii riik kui ka omavalitsus. Teisaldamine peab toimuma rahvale teadaoleval ajal ja kindlasti tuleks seda vene keelt kõnelevatele inimestele ka selgitada. Punamonumentide teema on esile toonud suurema julgeoleku ohu, mis näitab, et ka tänapäeva Eestis leab ikka venemeelseid ja Venemaa invasiooni Ukrainasse toetavaid inimesi. Võimalikult kiire tegutsemine aitab edukalt vältida pingete kuhjumist Eestis.

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga