Artikkel

Stenar Niinemets – Miks on inimese elus kõige tähtsam tema töö? 

Täiskasvanud inimeste elus on normaalne osa tööl käimine. Sellega teenivad inimesed palka, mis on eeldus iseseisva elu elamiseks ning ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks olemiseks. Aga kui inimesed töötavad liigselt, on sellel neile negatiivsed mõjud nagu vaimse tervise langus ning halvenevad suhted lähedastega. Kuid isegi, kui inimesed on teadlikud liigtöötamise halvast mõjust, jätkavad nad sellega. Miks?

Inimeste jaoks on nende töö kõige tähtsam, sest neid õpetatakse juba noorena, et see on ainuõige. Lastele pidevalt räägitakse õpetajate ja vanemate poolt, et ideaalne ning ainuõige on lõpetada gümnaasium, minna otse ülikooli ning siis asuda tööle kuni pensionini. Need, kes ei järgi sellist plaani, on mingil määral ühiskonnast välja jäetud. Selline ühiskondlik suhtmine viib selleni, et inimesed kardavad proovida erinevaid asju – nii tööalaselt kui ka eraelus. Seega nad klammerduvad ainsa asja külge, mille ühiskond on tunnistanud õigeks – töö. Mina usun, et kasvatuse viisidel on suur mõju inimese hilisematele töötamisviisidele. Kui juba lapsepõlvest alates kinnitatakse lastele, et neil on õigus ning võimalus proovida erinevaid erialasid ning hobisid, enne kui nad peavad ühe kindla valima, siis viib see mitmekülgsema ning huvitama inimese kasvamiseni, kellel ei ole soovi keskenudada kogu oma elu oma tööle. 

Inimeste jaoks on kõige tähtsam nende töö, sest tööandjate ning töötajate suhetel ei ole häid piire ning seetõttu töö sekkub ka inimese eraellu.  Pärast tööaega tahavad enamus inimesi tegeleda endale meeldivaga – hobid, pere ja muu meelelahutus. Kuid Eestis on tavaline, et kui ülemus helistab ka töövälisel ajal, siis töötajad võtavad vastu, kartes nii suhete halvenemist kui ka potensiaalset mõju hilisemale karjäärile. Telefonile vastamine tekitab olukorra, kus inimesed peavad ka oma vabast asjast tegelema tööasjade ning tööinimestega. Samas läänelikumad riigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa on seadnud töövälisele suhtlusele piirid ning töötajatel on õigus mitte oma vabast ajast ülemusega tegeleda. See soodustab inimeste puhkeaega, mis omakorda viib inimeste muude huvide tekkele ning töö tähtsuse vähenemislele inimese elus. Mina arvan, et selliste piirangute kehtestamine mõjuks kogu töökeskkonna atmosfäärile positiivselt – töötajad oleksid rohkem puhanud ning ei oleks vihased liigse töökoormuse peale. Tööandjad aga saaksid efektiivsemalt töötava töötaja. 

Töö tähtsust inimese elus tõstis ka koroona pandeemia. Kui enne suutsid osad inimesed edukalt eraldada oma tööelu kontorisse ning tavaelu koju, siis kodust töötamisega need segunesid. Inimesed enam ei alustanud tööga kell kaheksa ning tegid rohkem pause. Selle kompenseerimiseks lõpetasid töö kella viie asemel hoopis kell üheksa. Paljude meelest ei tundu raske veeta oma karjääri nimel mõned tunnid kauem tehes tööd. Seega oli tööaeg hoopiski pikem kui see oleks olnud kontorist töötades.

Mina arvan, et inimese juures ei peaks olema kõige tähtsam tema töö. Loomulikult, kui inimene naudib oma tööd, on tal õigus seda prioritiseerida, aga tema töö ei peaks olema tema ainus hobi. 

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga