ArtikkelUncategorized

Tudeng – Kes valitakse 2024. aastal USA presidendiks?

Kahe tuhande kahekümne neljandal aastal toimuvad uued Ameerika Ühendriikide presidendivalimised määravad riigi poliitilise suuna ja mõjutavad tohutult geopoliitilist olukorda. Hetkel nähakse peamist konkurentsi Joe Bidenit ja Donalt Trumpi vahel, kuid on ka teisi kandidaate. Tekib küsimus, et kes valitakse 2024. aastal USA presidendiks.

Kahe tuhande kahekümne esimesel aastal presidendiks saanud Ameerika Ühendriikide 46. president Joe Biden kandideeris enne presidendiks saamist kaks korda ebaõnnestunult ja kui ta kolmandal korral lõpuks 77-aastaselt presidendiks sai, oli ta vanim president, kelle rahvas on kunagi valinud. Enamus USA presidentidest on peale enda valitsemisaja lõppu uuesti kandideerinud. Joe Biden on väga tõenäoline demokraatide kandidaat. Joe Bideni rõhutab enda valimiskampaaniates seda, et vabariiklased ohustavad enda mõtlematute käikudega Ameerika demokraatiat. Bideni ajal on võetud rohkem seaduseid vastu, kui kellegi teise ajal, alates 1960ndatest. Näiteks investeeriti 550 miljardit USA dollarit infrastruktuuri parandusse, see on muutus, mille vajadusest Trump enda valimisperioodil palju rääkis, aga milleni kunagi tema valitsemisperioodil ei jõutud. Biden ei ole tänasel päeval enda muudatuste pärast kuigi tuntud, kuigi investeeringud mida tehti tõstsid tõsisel määral Ameerika kodanike elamistingimusi ja hoidsid potentsiaalselt ära majanduskriisi ning aitasid Ukrainal sõjas ellu jääda.

81-aastane Joe Biden tundub olevat vaevatud terviseprobleemidest ning kriitikud toovad esile ta kõrge ea, kui potentsiaalse miinuse kandideerimisel, siiski tuleb meeles pidada, et Trump on Bidenist vaid neli aastat noorem. Bideni arstide kinnitusel on tegemist terve 81-aastase mehega, kes ei tarbi alkoholi ega tubakat ning kes on väga vitaalne. Kriitikute arvates on arstide tõendid võltsitud, mida ei ole raske Bideni positsioonis korraldada. Aina rohkem inimesi usub, et Biden kannatab dementsuse all, tehes enda vestlustes tihti märgatavaid faktivigu omaenese elu kohta või öeldes enda kõnedes ebaloogilisi lauseid, mis lähevad kogu tema jutuga vastuollu. Näiteks ütles Biden enda intervjuus, et ta vanaisa suri samas haiglas, kus tema sündis, vaid kaks nädalat enne tema sündi. Bideni esimene vanaisa suri septembris 1941. aastal Marylandi osariigis Baltimore`is ning teine vanaisa suri aastaid hiljem peale tema sündi. Biden sündis 1942. aasta novembris Scrantonis Pennsylvania osariigis. Kõrvalvaatajana ei ole raske mõista, et Joe Bideni tervisega ei ole kõik korras ning et temast ei saaks töövõimelist uut Ameerika presidenti. Siiski usutakse, et Joe Biden on demokraatide kõige tugevam kandidaat, kellele asemel võiks presidendiks kandideerida vaid äärmiselt progressiivsete vaadetega California osariigi kuberner Gavin Newsom. Ta on ise öelnud, et tema presidendiks ei kandideeri ja et ta hoiab pöialt Bideni poolt, aga spekulatsioonid on endiselt õhus.

Teine potentsiaalne tulevane president on Donald Trump, kes oli ametis enne Bidenit. 45. presidendina sai ta 2020. aasta valimistel 46.9% häältest. Ärimees viis peale 2017. aastal võimule saamist läbi mitmeid muutuseid. Näiteks toimusid seni kõige suurem firmade tulumaksu langetamine, karmide keskkonna eeskirjade kaotamine ja jõuline immigratsiooni raskendamine. Trump ise kirjeldab enda aega presidendina Valges Majas, kui kuldset ajastut, peale mida on Ameerika langenud. Trumpi kandideerimist raskendab asjaolu, et teda süüdistatakse neljas kriminaalkuriteos. Siiski ennustatakse Trumpile parteisiseselt kindlat võitu ja võimalust kandideerida uuesti presidendiks.

Viimase kolme nädala jooksul on Joe Bideni heakskiidu reiting 37% võrra langenud ning Donalt Trump kogub populaarsust. Dr Allan Lichtman, kes on seni õigesti ennustanud üheksa presidendivalimiste tulemused ning on eksinud vaid ühe korra 2000. aastal, ütles 2023. aasta keskpaigas, et ta usub, et demokraadid võidavad juhul, kui Biden on demokraatide esindaja valimistel. Augustist alates ei tundu ta olevat meedias avalikult seisukohta rohkem võtnud olevat ja poliitmaastikul on sellest ajast saati palju muutunud. Valimiskaardi ennustuste järgi, kus Biden veel paar kuud tagasi juhtimas oli, ennustatakse nüüd Trumpi võitu. Trump lubab presidendiks saades lõpetada kohe sõja Ukrainas läbirääkimiste teel, ehitada USA-le tugev õhukaitse ning sõjaväge tugevdada. Samuti lubab ta piirata neoliberaalse soo ja seksuaalsuse propaganda levikut koolides ja lasteaaedades ning keelata transsooliste naiste võistlemist naiste spordialades. Abordiõiguse seisukohast on vabariiklased ebapopulaarsemad. 

Suur inflatsioon ja maksutõusud on hetkel Bideni populaarsust metsikult langetanud. Samuti on Bideni pojale esitatud kriminaalmenetlused tekitanud Bideni pere vastu kahtlusi. Enamus Bideni potentsiaalsetest valijatest ei taha teda võimule, aga valivad teda, et Trump ei võidaks.  Bideni lõdva immigratsioonipoliitika ajal on USAsse sisenenud üle 3.8 millioni illegaalse immigrandi. Tuleb tähele panna, et ka Trump ei suutnud illegaalsete immigrantide sissevoolu peatada. California kuritegevuslik maailm on meeletult tõusnud, paljudel tänavatel on ohtlik käia ja vaesust on meeletult näha. Tuhanded inimesed ööbivad tänaval telkides ja fentanüüli sõltuvus on muutunud tänavatel järjest suuremaks probleemiks ning poodidest varastamine on muutunud normaalsuseks. Alates 2014. aastast kehtib uus seadus, mille kohaselt on Califonias 950 dollari või vähema väärtusega kauba varastamine lihtsalt väärtegu, mis tähendab, et õiguskaitseorganid ei vaevu tõenäoliselt seda uurima ja kui nad seda teevad, lasevad prokurörid sellel minna. Poetöötajatel ei lasta varastamisele reageerida, sest see oleks liiga ohtlik ning suurenev illegaalsete immigrantide sissevool on suurendanud töötute ja kodutute hulka. Ameerika esimene eesmärk peaks olema Mehhiko piiri sulgemine ja immigrantide sissevoolu piiramine. 

Endise demokraadina kandideerib presidendiks ka Robert F. Kennedy, kelle onu John F. Kennedy oli USA 36. president. Robert Kennedy astus 2023. aastal demokraatide hulgast välja ja kandideerib presidendiks ilma parteita. Ainus USA president, kes on varem ilma parteita kandideerides võimule saanud on George Washington. Kennedy ei ole eriti tõenäoline kandidaat presidendiks, aga küll võivad temale minevad hääled määrata ära, kas võidab Biden või Trump. Demokraatlikus peres üles kasvanud ning endine demokraatliku partei liige varastab tõenäoliselt hääli ära Bidenitilt. 

Kahte kandidaati võrreldes tundub, et Trump seisab esmajoones Ameerika inimeste heaolu eest sama ajal, kui Biden üritab terve maailma heaolu eest seista isegi, kui see tähendab, et kodumaal jäävad mõned probleemid lahendamata. Balti riikide turvalisuse ja ülemaailmse rahu seisukohast oleks Biden kindlasti turvalisem valik. Mõlemal kandidaadil on enda nõrkused ja tugevused ning on raske öelda, kes oleks Ameerikale parem valik. Arvestades hiljutist toetuse muutumist ja ameeriklaste rahulolematust nende praeguse liidriga, siis usun, et suure tõenäosusega Trump võidab.

Allikad:

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga