ArtikkelUncategorized

Tudeng – Tuumajaamade ehitamist tuleks pigem soosida

Inimtegevuse tõttu on aktiivselt kasvuhoonegaasi atmosfääri paisatud alates tööstusrevolutsioonist ehk enam kui 200 aasta jooksul. Viimase paari kümnendi jooksul on võtnud enamus maailma riigid sihiks oma kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Selle jaoks sõlmiti 1992. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, millele kirjutas alla üle 150 riigi ning 2015. aastal Pariisi kliimalepe, millele kirjutas alla 196 riiki üle kogu maailma. Niisiis on valdav enamus maailmast seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaase. 2023. aasta aprillis sulges Saksamaa aga kolm suurt tuumajaama – jaama, mis suudaksid katta Eesti neljakordse tarbimise taastuvenergiaga. Väidetavalt peaks tuumajaamad asendama tuulest ning päikesest saadav energia, mis on turvalisemad lahendused kui tuumast saadav energia, kuid samas pole alustatud ei Saksmaal ega mujal Euroopas uute tuule- ja päikeseparkide rajamisega. Seega lähtub nii Saksamaa kui ka Euroopa Liit taas suuremahuliselt fossiilsetest kütustest. Miks oli tuumajaamade sulgemine halb otsus? 

Tuumajaamade sulgemine oli halb otsus, sest tuumaenergia on oluline samm taastuvenergiale üle minekul. Üks suurimaid kasvuhoonegaaside emiteerijaid on energeetikasektor – 2020. aastal tuli 70% süsinikuheidet just sealt. Ainus lahendus, kuidas vähendada energeetikasektori heiteid märkimisväärselt, on asendada praegused suurte emissioonidega fossiilkütuste jaamad taastuvenergia omadega nagu päikesepaneelid, tuulepargid ning vesinikuenergia. Kuid kuna taastuvenergia tehnoloogiad nõuavad väga suuri investeeringuid ning on veel ka väljatöötamise faasis, siis pole realistlik, et koheselt oleks võimalik toota taastuvenergiat piisavalt suures koguses, et asendada täielikult fossiilkütuste jaamad. 

Seega tuleks kasutada nii-öelda vahepealseid variante. 2022. aasta kevadel määratles Euroopa Liit maagaasi ning tuumaenergia roheliseks energiaks, et mõlemad saaksid roheenergiale mõeldud toetuseid, mis edendaksid nende kasutuselevõttu üle kogu Euroopa. Tuumaenergia puhul oli see suhteliselt loogiline samm – tuumaenergia tootmisega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissioone. Ainus põhjus, miks tuumaenergiat ei loeta täielikult roheenergiaks on jäägid, mis tekivad tuumaenergia kasutamisega ning mis on radioaktiivsed. Maagaas on küll fossiilne kütus, millega kaasneb suur kasvuhoonegaaside heide, kuid samas on maagaasi infrastruktuuri (torusid ning laevu) võimalik kasutada hiljem vesiniku ning ammoniaagi ehk roheliste kütuste transpordiks ja hoiustamiseks. Seega Saksamaa otsus lõpetada suuremahuline tuumaenergia tootmine võtab ühe n-ö vahesammu alternatiividest ära ning jätab enne täismahulisele taastuvenergia tootmisele üle minekut alles vaid maagaasi

Tuumajaamade sulgemine oli halb otsus, sest see nõrgestab nii Saksamaa kui ka kogu Euroopa Liidu majandus. Saksamaal suletavad tuumajaamad olid võimelised tootma piisavalt energiat, et katta aastane Eesti elektrivajadus neljakordselt – tegu oli üüratult suure võimsusega. Nüüd tuleb vajalik energia aga mujalt – fossiilsetest kütustest ning maagaasist. Kuid Saksamaa ja Euroopa Liidu fossiilsete kütuste varud on ammendumas. Eriti peale Venemaa poolt alustatud täismahulist sõda Ukrainale, mille tõttu pidid Euroopa Liidu riigid energiajulgeoleku tagamiseks kasutama riigisiseseid fosiilseid varusid väga suurel määral. Samas on Euroopa Liidu sisene maagaasi tootmine suhteliselt väikene ning enamus maagaasi imporditakse liiduvälistest riikidest. Teistest regioonidest sõltumine aga seab Euroopa Liidu varustuskindluse aga ohtu. Näiteks 2022. aasta alguses oli maagaasi peamiseks impordi paigaks Venemaa, mis võimaldas Venemaal sanktsioonide valguses manipuleerida Euroopa Liidu energia hindadega ning tõsta neid üüratutesse kõrgustesse. Kuigi praeguseks saadakse maagaasi usaldusväärsetelt partneritelt, siis paneb Saksamaa otsus tuumajaamad sulgeda kogu Euroopa Liidu positsiooni, kus nendega oleks võimalik manipuleerida. Lisaks kuna tuumajaamade sulgemisel tõuseb Saksamaa süsihappegaasi tase, siis peab Saksamaa ostma rohkem lubatuid heitekoguseid hetikoguste ühikutega kauplemise süsteemist. Suurem nõudlus tõstab ühe heitühiku hinda, mis suurendab Euroopa Liidu tarbijate elektriarveid kokku 37 miljardi euro võrra. Seega lisaks sellele, et Saksamaa otsus nõrgestab Euroopa Liidu majandust ja muudab selle teistest regioonidest sõltuvaks, siis kannatavad ka tavatarbijad, sest nende energia arved tõusevad kõrgete heitühikute tõttu.

Related posts
Artikkel

Juhtkiri | Igasugune hind inimelu näol peaks alati olema liiga kallis

Artikkel

Video | Mida arvavad noored õpetajate palkadest?

Artikkel

Mis vahe on valimiskünnisel ja kvoodil?

Artikkel

Abiturient - Kallis Eestimaa, aitame õpetajaid!

Sign up for our Newsletter and
stay informed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga