Artikkel

Tudeng – Valimisõiguse äravõtmine mittekodanikelt kui uute probleemide algus

Seoses Venemaa täiemahulise invasiooniga Ukrainasse kahekümne neljandal veebruaril kahe tuhande kahekümne teisel aastal on nii Eesti erakondade kui ka eesti rahva seas esile kerkinud küsimus, kas mittekodanikel peaks säilima valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Valimisõiguse muutmine on juriidiliselt väga keeruline protsess ning nõuaks koheselt ka põhiseaduse muutmist, olles seejuures väga ajakulukas. Valimisõiguse äravõtmine oleks küll kindel toetusavaldus sõjas võitlevale Ukrainale, kuid samaks tekitaks see meie inimeste seas asjatuid pingeid ja vaid suurendaks juba niigist tekkinud lõhesid ühiskonnas. Valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel mittekodanikele peaks säilima, sest see aitaks säilitada tasakaalu eestlaste elus ning oleks lõppkokkuvõttes kasulik ja õiglane igale siin elavale inimesele.

Valimisõigus mittekodanikele kohalike omavalitsuste valimistel peaks säilima, sest ka nemad on osa kodukohast ning seega peaks ka neil säilima võimalus otsustada oma vallas või linnas toimuvate asjade ning protsesside üle. Võttes ära valimisõiguse mittekodanikelt, ei kuulaks me automaatselt arvestatavat osa omavalitsuse elanikkonnast ning seega ei arvestataks ka nende vajadustega, mis omakorda õhutaks nende inimeste vaenulikkust Eesti Vabariigi vastu. Kohalikul tasandil tehtavad otsused ei ole kuidagi seotud riigi julgeolekuga vaid enamasti inimeste heaoluga ning seetõttu peaks sealsetel valimistel valimisõigus olema kõigil elanikel. 

Valimisõiguse äravõtmine mittekodanikelt karistaks ka täiesti süütuid inimesi. Peamine põhjus, miks selline debatt on päevakorda tõusnud on seotud Ukraina sõjaga ja seega siin elavate mittekodanikest venelaste ja valgevenelastega. Valitsus ei tohiks aga unustada, et kõik Venemaalt tulnud mittekodanikud ei ole tingimata venemeelsed ja putinistid. Samas ei saa me ka unustada, et Eestis elab väga palju ka teistest rahvustest mittekodanikke. Sellise seadusega võtaksime me automaatselt ära valimisõiguse ka siia tulevatelt Ukraina sõjapõgenikelt, sest ka nemad loetakse mittekodanikeks, seni kuni nad pole sooritanud kodakondsuseksamit. Viimaste uuringute, tulemused on küll kurvastavad ja me peame nentima, et Eestis küll elab venemeelseid kodanikke, kuid siiski ei anna praegune seadus võimalust neil meie julgeoleku üle otsustada.

Valimisõiguse äravõtmine mittekodanikelt vaid suurendaks lõhesid eesti ühiskonnas. Muidugi, oleks selline teguviis väga julge ja suur toetusavaldus Ukrainale, kuid samas tundub see mõttetu, sest Ukraina võidab Euroopa ja vaba maailma arvates sõja nii kui nii ja esikohale peaksime me siiski seadma Eestis toimuva. Mittekodanikud, kes valimisõigusest kõrvale jääksid tunneksid end demoraliseerituna ja ei tahakski enam eestis olla või hakkaksid kohaliku valitsuse vastu mässama. Paljud mittekodanikud aga just töötavad eestis ning seega oleks nende lahkumine kahjulik ka Eesti majandusele. Viimasel ajal on ühiskond niigist rohkem lõhenenud kui kunagi varem. Pideva arutluse all on olnud venekeelsete koolide kaotamine ning punamonumentide teisaldamine, mis omakorda on kasvatanud eestlaste ja venelaste vahele sotsiaalse barjääri. Näiteks tean ma ka oma tutvusringkonnast inimesi, kes arvavad, et kõik vene päritolu inimesed on sõja eest vastutavad, kuid ei tohiks unustada, et sõja algatas Vladimir Putin ning temal lasub selle eest ka peamine süükoorem.

Valimisõiguse äravõtmine mittekodanikelt oleks poliitiliselt läbimõtlematu ning võiks kaasa tuua suure julgeolekuohu. Venemaa on Eestit pidevalt ähvardanud ka sõjalise ohuga. Muidugi ei tohiks me tegutseda eelkõige lähtudes Venemaast. Hoolimata sellest tuleb arvestada, et mittekodanikelt valimisõiguste äravõtmine ei aitaks otseselt eestlasi ega ukrainlasi mitte kuidagi, küll aga soodustaks see Venemaa invasiooni või küberrünnakute ohtu vabale Eesti Vabariigile. Eesti Vabariigi peamine siht peaks aga olema stabiilne julgeolekuolukord idapiiril ning vaba riigi säilitamine ning selle väärtustamine.

Valimisõiguse kaotamise protsess oleks riigile väga ajamahukas ja ajaks lisaks elanikele omavahel tülli ka erakondade poliitikud. Praegusel riigile raskel ning kriise täis ajal peaks eelkõige tegelema elanike heaoluga. Näiteks tuleks inimesi inflatsiooni tingimustes rohkem toetada ning tegeleda tuleks ka energeetika küsimustega. Mittekodanike valimisõiguse kaotamine kui samm, mis tegelikult ei lahendaks otseselt ühtegi probleemi vaid pigem tekitaks neid juurde oleks mõttetu ressursi- ja ajakulu. Samuti võiksid kohalikud poliitikud omavahel tülli minna ning oluliselt võiksid muutuda ka erakondade valimistulemused, mis omakorda lööks sassi kogu Eesti poliitilise tasakaalu.

Vaadates argumente, mida esitavad inimesed, kes soovivad mittekodanikke valimisõiguse äravõtmist, siis peamiselt käib läbi mõte, et sellega soovitakse paremaks muuta kogu Venemaa sisemine korraldus. Välisriikides elavatest venelastest loodetakse tekitada justkui opositsioon, mis aitaks lõhestada Venemaad. Selline põhjendus ei ole aga adekvaatne, sest venelasi ärritades muudame me neid hoopis eestlastele vaenulikeks ning seega tahavad nad järjekordselt tagasi minna Venemaale, kus nendega hakatakse taaskord manipuleerima ning kus nad saavad vaadata vaid propagandistlikku ajakirjandust. Eesti kui inimõigusi väärtustav riik, ei tohiks aga oma elanikke lasta Venemaale, kus võidakse langeda repressioonide ohvriks.

Valimisõiguse äravõtmine mittekodanikelt praeguses poliitilises situatsioonis ei ole hea ega adekvaatne mõte. Selline tegutsemine ei aitaks, kuidagi kaasa Venemaa demokratiseerumisele, küll aitaks see edukalt eesti inimesi ning majandust lõhestada. Eesti on ja jääb igakülgselt Ukraina selja taha, kuid alati tuleb oma riigi vajadused esikohale seadma. Valimisõiguste äravõtmine tekitaks Eestile teatavad julgeolekuriskid ning lõhestaks elanikkonda veelgi enam. Praegusel kriise täis ajal, peaks esikohale seadma kriisidega tegelemise ning sellele aitab kaasa ka ühtne ning kaasatud ühiskond. Jätame ka mittekodanikele õiguse kohalike oamavalitsuste valimistel hääletada.

Aitäh Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, et aitate meil pakkuda noortele esimest praktilist kogemust ajakirjanduses!

Lisa kommentaar