Tuumaenergia kui võimalus energiajulgeoleku tagamiseks
Inimkond liigub üha kiiremini keskkonnakriisi suunas. Keegi ei saa selles kahelda ja need, kes üritavad seda peatada, ei saavuta vajalikku mõju. Ainuüksi taaskasutus, veganlus või jalgrattad ei päästa meid kliimakriisist, seda võib teha aga tuumaenergia.
Tuumaenergia ei ole esimene asi, mis tuleb pähe, kui mõelda keskkonnaprobleemide lahendamisele, rohelisele energiale või süsinikneutraalsuse saavutamisele. Oma olemuselt on tuumaenergia aga just viis vähendada süsinikdioksiidi paiskamist õhku. Tuumareaktoris, kus jahutav aine on vesi, kuumutab radioaktiivse aine aatomite pooldumine vett, tekkiv veeaur paneb tööle turbiinid, mis toodavad elektrienergiat ning reaktorist väljub vaid veeaur. Surveveereaktoritest ei välju tihtipeale veeaurgi, vaid see kondenseeritakse tagasi veeks.a Tuumaenergia keskkonnasäästlikkus seisneb selles, et väikesest kütuseühikust saab kordades rohkem elektrienergiat, kui mistahes teisest energiaallikast. 6 grammi kütust annab sama palju energiat kui tonn kivisütt.b Tuumajaam ei paiska õhku tonnide viisi CO2, lendtuhka või väävliühendeid. Tänu tuumajaamadele jääb iga aasta üle 500 miljoni tonni CO2 õhku paiskamata.c Samuti hoiab tuumaenergia kasutamine ära õhusaastest tingitud surmi, 2018. aastal suri õhusaaste tagajärjel 8,7 miljonit inimest.d Tuumaenergia kasutamine taastumatute asemel hoidis 1971. ja 2009. aasta vahemikus ära 1,8 miljonit surma.e On selge, et fossiilsed kütused avaldavad järjest laastavamat mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning tulevikku samal viisil liikuda ei saa.
Fossiilsete energiaallikate alternatiivina nähakse taastuvenergiat. Euroopas ületas 2020. aastal taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia taastumatutest toodetut.f See näitab, et liigutakse õiges suunas, kuid suuresti süsinikumaksude toimel. Riigid on süsiniku emissioonide maksustamise tõttu hakanud sulgema söejaamu, kuid suurendanud gaasi importimist, sest ükski riik ei ole võimeline sõltuma täielikult taastuvenergiast. On mitmeid põhjuseid, miks päikese-, hüdro-, geotermaal- või tuulenergiast elektrienergia tootmine ei saavuta vajalikku võimsust jätkusuutlikuks energiamajanduseks. Esiteks sõltub taastuvenergialiikide kasutamine kindla piirkonna eripärast. Ühtlasi ei taga taastuvenergia riigile vajalikku energiajulgeolekut. Elektrijaamad ei ole juhtiva tootmisvõimsusega, mis teeb energia nõudluse katmise võimatuks ajal, mil looduslikud tingimused ei võimalda elektrit toota. Seda probleemi võimendab taastuvenergia veel arenemisjärgus salvestamise võimalused.g Tuumaenergial on taastuvate ees ka majanduslik eelis. Tuumaenergiast toodetud elekter on tunduvalt odavam. Sama kehtib ka jaamade hooldamisel. Kuigi esialgne investeering tuumajaama on suurem, on kasu ka kordades suurem. Kui Saksamaa oleks pannud raha, mis investeeris taastuvenergiasse, hoopis tuumaenergiasse, tarbiks Saksamaa tänaseks vaid süsinikneutraalset energiat.h Selle asemel on Saksamaa jätkanud Venemaa gaasi tarbimist ning seeläbi suurendanud vaid sõltuvust Venemaast. Nüüd, kui Venemaa on gaasi eksportimist sõja kontekstis radikaalselt vähendanud, on Saksamaa taasavanud ka mõned söekaevandused. Samuti on Saksamaa taganemas oma plaanist loobuda tuumaenergiast ning plaanib lükata viimase kolme aktiivse tuumajaama sulgemist edasi. See näide üksi kinnitab, et tuumaenergia aitab tagada energiajulgeolekut.i Tuumajaam on jätkusuutlikum võrreldes päikese- või tuulepargiga, mis vajavad tehnoloogia väljavahetamist iga kuni 25 aasta tagant, kui tuumajaam ei vaja seda enne 40 kuni 80 aastat.j Kindlasti ei peaks tuumajaamad asendama taastuvenergia võimalusi, vaid olema oluline lüli ühise missiooni saavutamisel. Tuumaenergia on alternatiiviks fossiilkütuseid põletavatele elektrijaamadele ja energiaallikas, mis tagab riikide energiajulgeoleku.
Inimesed on ennatlikult tuumaenergia vastased, mõistmata selle tegelikku sisu ja eeliseid teiste energialiikide ees. Eesti tuumaenergia tulevikku kavandava ettevõtte Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets on öelnud, et radiatsiooni hirm on teadmatuse hirm. Inimesed kardavad, et juhtub sama, mis Fukushimas või Tšornobõlis. See on arusaadav, sest antud õnnetused mõjutasid kohalikke, ja ka inimesi kaugemalt, ääretult, ehkki otsese kiirituse mõjul hukkunud inimeste arv oli madal.k Tuleb mõista, et tänapäevase tehnoloogia juures on peagi sarnased õnnetused pea võimatud. Samuti kardetakse kiiritust, kuigi võrdluseks on röntengpildi tegemisel kiirituse hulk 1000 korda suurem, kui hulk, mis avaldub aasta jooksul tuumajaama läheduses elamisel.l Suurimat hirmu tekitavad aga tuumajäätmed. Tuumaenergia näol on tegu kõige reguleerituma energialiigiga, alates kütuse kaevandamisest kuni jäätmete ladestamiseni. Jäätmeid liigitatakse vastavalt nende ohtlikkusele ja nõuavad seetõttu erinevat käitlemist.m Radioaktiivseid jäätmeid saab taaskasutada ning just sellist käitlemistehnoloogiat enim arendatakse. Lõpplahendus on jäätmete matmine nii, et need ei oleks inimestele ega keskkonnale ohtlikud. Tuumaenergeetika liigub suunas, kus energia tootmine sõltub võimalikult vähe inimesest, sest eksimine on inimlik ning just seda peab vältima. Suurim eksimus on aga praegusel viisil jätkamine.
30. märtsil 2021. aastal toimus arutelu tuumaenergiast, kus Fermi Energia rääkis tuumaenergeetikast ja selle kasutuselevõtust Eestis.n Ettevõtte visiooniks on järgnev: “Aastaks 2035 on Eesti taastanud enda energiasõltumatuse ning elektritootmine on tänu uue põlvkonna tuumaenergia baaskoormusele puhas, ohutu, soodne ja süsinikneutraalne”.o Eesti on lubanud lõpetada põlevkivi kasutamise elektri tootmisel 2040. aastaks, kuid selle saavutamiseks on vaja leida alternatiivid.p Taastuvenergia ei paku Eestis vajalikku energiajulgeolekut, samuti ei tee seda imporditud energia. Eestisse on sobiv rajada väikemoodul tuumajaam, mille võimsus on kuni 300 MW ning mille ligikaudne maksumus on üks miljard eurot. See on vaid pealiskaudne informatsioon, mis peidab endas võimalust väljuda keskkonnakriisist. Tuumaenergia omab suurt potentsiaali olla tulevikus Eesti eeliseks teiste riikide ees, kui rahvas ja riik tervikuna seda toetab.
Inimesed, kes on tuumaenergia vastased, on seda toimunu ja teadmatuse tõttu ning inimesed, kes on selle laialdase kasutuselevõtu poolt, on seda tänu arengule, mida tuumaenergia on teinud ja potentsiaali tõttu, mida see omab.
Küsimus on – kummal pool tahad sina seista?
Kasutatud allikad:
Brady, J. (2016). Solar And Wind Energy May Be Nice, But How Can We Store It?. https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2016/04/05/470810118/solar-and-wind-energy-may-be-nice-but-how-can-we-store-it. (01.04.2021).
Fermi Energia kodulehekülg. (2021). https://fermi.ee/. (01.04.2021).
Kharecha, P ja Hansen, J. (2013). Coal and Gas are Far More Harmful than Nuclear Power. https://www.giss.nasa.gov/research/briefs/kharecha_02/. (01.04.2021).
Milman, O. (2021). ‘Invisible killer’: fossil fuels caused 8.7m deaths globally in 2018, research finds. https://www.theguardian.com/environment/2021/feb/09/fossil-fuels-pollution-deaths-research. (01.04.2021).
Nikolajev, J. (2021). VKG juht: uue valitsuse põlevkivist loobumise plaan on viga. https://www.err.ee/1608087358/vkg-juht-uue-valitsuse-polevkivist-loobumise-plaan-on-viga (01.04.2021).
Reforminoored. (2021). Räägime tuumaenegiast – külas Fermi Energia. https://www.facebook.com/events/736920593881269. (01.04.2021).
Ritchie, H. (2017). What was the death toll from Chernobyl and Fukushima? https://ourworldindata.org/what-was-the-death-toll-from-chernobyl-and-fukushima (01.04.2021).
Sciencing.com. (2019.) Nuclear Energy Vs. Fossil Fuel. https://sciencing.com/about-6134607-nuclear-energy-vs–fossil-fuel.html. (01.04.2021).
Shellenberger, M. (2018). Had They Bet on Nuclear, Not Renewables, Germany & California Would Already Have 100% Clean Power. https://www.forbes.com/sites/michaelshellenberger/2018/09/11/had-they-bet-on-nuclear-not-renewables-germany-california-would-already-have-100-clean-power/?sh=31a33838e0d4. (02.04.2021).
The Nuclear Energy Institute. Is Nuclear Energy Clean Energy. https://www.nei.org/advantages/climate. (01.04.2021).
Thoughtscapism. (2017). Nuclear Waste: Ideas vs reality. https://thoughtscapism.com/2017/11/04/nuclear-waste-ideas-vs-reality/. (02.04.2021).
United States Nuclear Regulatory Commission. (2015). Pressurized Water Reactors. https://www.nrc.gov/reactors/pwrs.html. (01.04.2021).
Vetter, D. (2021). It’s Official: In 2020, Renewable Energy Beat Fossil Fuels Across Europe
Wang, B. (2019). Germany Solar and Wind is Triple the Cost of France’s Nuclear and Will Last Half as Long. https://energycentral.com/c/ec/germany-solar-and-wind-triple-cost-france%E2%80%99s-nuclear-and-will-last-half-long. (02.04.2021).
World Nuclear Association. (2020). Storage and Disposal of Radioactive Waste. https://www.world-nuclear.org/information-library/nuclear-fuel-cycle/nuclear-waste/storage-and-disposal-of-radioactive-waste.aspx. (01.04.2021).