2045. aastal tähistab ÜRO oma 100. sünnipäeva. Seetõttu on kindlasti plaanis üks suuremat sorti pidu maha pidada, kuid enne seda tuleb vaadata, milline näeb välja maailm 2045. aastal ja milline on ÜRO roll selles.
Arengud maailmas toimub pidevalt. Maailmas on 2045. aastaks suurenenud Hiina ja Venemaa mõjuvõim ning seda eriti Aafrika mandril. USA on rahvuvahelise majanduse ja poliitika areenilt välja söödud ning asendatud Lähis-Ida nafta šeikidega. Ameerika Ühendriigid ühes Euroopaga naudivad heaoluühiskonda ja osalevad majanduses peamiselt tarbija rollis. Kuigi poliitiline mõjuvõim on vähenenud, ei ole see kadunud. Euroopa on esirindlikul teel kliimaneutraalsuse ja rohelise energia täieliku kasutamise suunas. Riigid on teinud tööd inimeste informeerimise ja seadusandlusega ning ranged keskkonnasõbralikud piirangud on seatud nii suurtööstustele kui ka üksikisikule. Fossiilsetest kütustest on loobutud ning peamiseks elektri- ja soojusenergia allikaks on tuumaenergia. Kuigi süsinikuneutraalsuse on saavutanud vaid mõni Lääne- ja Põhja-Euroopa riik, on need eeskujuks teistele ning toimub maailmaülene koostöö tuumaenergia käivitamise ja jäätmete ladustamise jaoks. Peamine on see, et 2020. aastatel kliimaaktivistide tehtud töö on vilja kandnud ning töö käib igas sektoris.
Kuhugi ei ole kadunud ka kriisikolded. Peamised murelapsed on ikka Aafrika ja Lähis-Ida. Kodusõda Süürias on viimaks lõppenud, kuid kogu Iraani, Iraagi, Afganistani, Liibanoni, Palestiina ning Süüria alad on ebastabiilsed. ÜRO suurimaks raskuseks on riikide demokraatliku riigikorra ülesehitamine liigse välismõjutuseta. Viimase enam kui poole sajandi jooksul on välisjõud nendes riikides saatnud korda rohkem halba kui head. On selge, et muutus peab tulema kohalike elanike keskelt, kuid raske on tagada läänemaailmale meeldivaid tulemusi. ÜRO siseselt on käimas riikidevaheline koostöö projekt, mille eesmärk on ühiste pingutuste tulemusena käivitada iga riigi kohalike algatuste programme, mis on rahastatud ÜRO poolt ning mis suurendaks kohalike ühiskondlikku aktiivsust. Samal ajal on Aafrika kasvav turg Hiina suurettevõtetele. ÜRO suunitleb Euroopat tagatisteta toetusi Aafrikale mitte andma. Varasem raha loopimine Aafrikasse ei ole vinud demokraatlikke riigikordade loomise, veenappuse või näljahädade lõppu, vaid suurendanud probleeme rahastades otse võimuladviku korruptsiooni. Samal ajal kasutab Hiina ära Aafrika riikide ressursse, lubades neile suurt kasumit ja helget tulevikku. Seni on see läinudki riikidele peale, kuid ÜRO peab vahele astuma, et tagada võrdse ja vaba turu võimalused igale välisinvestorile ning soodustada kohalike ettevõtete tööd.
ÜRO mõjusa töö tulemusteks on vajalikud ka arengud ÜRO sees. Kiirelt arenevas maailmas on tähtis, et üks rahvusvaheline organisatsioon nagu seda on ÜRO, peaks rütmi. Üle tuleb vaadata riigike vahelised jõuvahekorrad ÜRO sees, et kõigil liikmetel oleks võimalus oma arvamuse lauale toomiseks. Samuti peab eos vältima suurriikide mõjuvõime suurenemist. Parim näide sellest on suurriikide veto õigus. Peab muutma vajalikke reglatsioone, et ühe suurriigi või mõne koostöö tulemusel ei takistataks teiste jaoks vajalike otsuste elluviimist. Muidugi on olulised riikide koostöö ja liitlassuhted, kuid need võivad viia olukordadeni, kus suurriigid on eelisseisus ja nende mõjuvõimu tõttu järgnevad oma tahte vastaselt ka väiksemad, neist sõltuvad, riigid. Et ÜROd nüüd praegu ja ka tulevikus tõsiselt võetaks, on vajalik sisestruktuuri ja -protseduuride ülevaatamine.
On selge, et ka 2045. aastal vajab maailm ÜROd. Selleks, et ÜRO saaks päriselt maailmale positiivset mõju avaldada, tuleb juba täna, mitte 2045. aastal ellu viia muudatused organisatsiooni sees ning võtta käsile probleemid, mida seni on võib-olla välditud.